Õpetaja konspekt tööks klassis

 Tunni eesmärgid:

Anda teadmisi sellest,

  • kuidas kahjustavad veemootorsõidukid veekogusid;
  • milliseid tagajärjed sellel on;
  • millised on võimalused kahjustuste vältimiseks;
  • millised on veekogude kasutamist piiravad seadused ;
  • millised positiivsed küljed on veemotokeskuse loomisel;
  • milliseid eetilisi ja majanduslikke printsiipe peab silmas pidama.

Tutvustada keskkonnaalaste otsuste tegemise mehhanismi.
Viia läbi rollimäng  probleemi lahendamiseks.
Arendada otsuste tegemiseks vajaminevaid rühmatööoskusi.

Vajalikud vahendid:

grafoprojektor,
grafoprojektori kiled ja markerid (4 tk)

Õpilasrühmadele vajalikud vahendid:

I RÜHM: Linnaelanikud: igale õpilasele probleemitutvustus, rollitutvustus ja lisamaterjal eetikast;
II RÜHM: Ettevõtjad: igale õpilasele probleemitutvustus, rollitutvustus ja lisamaterjal majandusest;
III RÜHM: Looduskaitsjad: igale õpilasele probleemitutvustus, rollitutvustus ja lisamaterjal teadusest;
IV RÜHM: Linnavalitsus: igale õpilasele probleemitutvustus, rollitutvustus ja lisamaterjal seadustest.
Igale õpilasele paber individuaalse otsuse tegemiseks ja rollirühma otsuse kirjapanekuks.
Ekspertidest koosnevatele arutelurühmadele (I - IV) jagatakse kile ja marker otsuse kirjapanemiseks.

Tunni käik:

1. Õpetaja tutvustab õpilastele järgmist probleemi:
Probleemi tutvustus
Ühe väikelinna lähedal asuva järve äärde soovitakse luua veemotokeskust. Keskus pakuks skuutrite e jetide laenutamise võimalusi ning lõbusõitude ja võistluste läbiviimist järvel. Veekogu on piisavalt suur, et sellel puhkemajandust arendada. Tänu ilusale ümbrusele on kohalikel linnaelanikel siin väljakujunenud omad suplus- ja kalastuskohad. Kuna inimtegevus järvel ja selle lähimas ümbruses on siiani olnud väheoluline, siis on siin säilinud praktiliselt puutumatu mitmekesine loodus. Nüüd on tekkinud küsimus, kas veemotokeskuse rajamine peaks teoks saama või mitte.

2. Õpetaja küsimused lastele : Millised erinevate huvidega inimesed võiksid olla seotud selle probleemiga? Millised probleemid võivad erinevate inimeste vahel tekkida?

3. Järgnevalt selgitab õpetaja lühidalt tunni eesmärki ja plaanitavat tegevuskava: Tunni eesmärgiks on välja selgitada, milliseid otsuseid peaks tegema, et ära hoida keskkonnakahjustuse tekkimise võimalus, nii et ei rikutaks kellegi õigusi ja arvestataks kõigi soovidega. Tunni alguses teeme iseseisvat tööd, teises pooles aga toimub rühmatöö ja arutelu.

4. Õpetaja palub õpilastel moodustada klassis 4 rühma: linnaelanikud, ettevõtjad, looduskaitsjad ja linnavalitsus. On soovitav, et igas rühmas oleks juhiomadustega õpilasi. Õpetaja jagab õpilastele vastavalt rühmakuuluvusele fakte sisaldava probleemitutvustuse ja paberi individuaalse otsuse tegemiseks.
Ül. 1-4 täitmiseks on aega 6 min.

5. Õpetaja jagab individuaalse tööülesande: Palun kirjutage saadud paberile oma nimi. Lugege läbi probleemitutvustus ja täitke järgmised ülesanded:
1) Tooge punktide kaupa välja kõik probleemid, mis seostuvad veemotokeskusega.
2) Pange mõne lausega kirja oma otsused, kuidas teie antud juhul otsustaksite. Põhjendage lühidalt oma otsuseid.
Aega ülesannete täitmiseks on 6 min.
Kui aeg on läbi teatab õpetaja sellest ja palub ülesanne lõpetada.
Ül. 5 täitmiseks on aega 6 min.

6. Vastavalt kuuluvusele erinevatesse rühmadesse jagab õpetaja lastele lisamaterjalid.
Rühmadele: Teie esindate probleemi lahendamisel linnavalitsust, looduskaitsjaid, ettevõtjaid, linnaelanike.
1) Palun valige endi hulgast liider, kes hakkab rühmatööd juhtima.
2) Tutvuge oma rühma rollikirjeldusega ja püüdke sellesse sisse elada.
3) Palun lugege läbi teile jagatud lisamaterjal.
4) Rühmajuhi juhtimisel arutab rühm, kuidas peaks lahendama  probleemi.
5) Rühma otsuse fikseerib iga rühma liige oma paberile ning lisab juurde paari-kolme lauselise põhjenduse, mille rühm vastu võttis.
Ül. 6 täitmiseks on aega 8 min.

7. Rühmade liikmetest moodustab õpetaja uued rühmad (4) , nii, et igasse uude arutelurühma satuks võrdselt linnavalitsuse, looduskaitsjate, ettevõtjate ja linnaelanike esindajaid.
Õpetaja jagab kõikidele rühmadele markerid ja kiled.
1) Rühmade ülesanne on vastu võtta ühine otsus, mida tuleb ette võtta motokeskuse probleemi lahendamiseks.
2) Palun valige endi hulgast liider, kes hakkab rühmatööd juhtima ja esitab pärast klassile teie rühma otsuse.
3) Rühmajuhi juhtimisel arutab rühm, kuidas peaks lahendama käsitletavat probleemi.
4) Rühma kirjutaja fikseerib rühma otsuse arutelu lõpus kilele ning lisab juurde paari-kolme lauselise põhjenduse.
Ül. 7 täitmiseks on aega 7 min.

8. Järgnevalt toimub erinevate rühmade otsuste esitlemine. Iga rühma esindajal on 3 minuti jooksul võimalus oma otsust tutvustada. Kuna igas rühmas oli kõikide erinevate arvamuste esindajaid, peaksid olema rühmade otsused sarnased. On see nii?
Klass jälgib, kas kõikide rühmade otsused on sarnased. Millised eriarvamused on rühmade otsustes?
Ül. 8 täitmiseks on aega 13 min.

9. Kui kõik otsused on esitletud teeb õpetaja laste otsustest kokkuvõtte:
Te nägite, et rühmade poolt vastu võetud otsused on üsna sarnased. Võrrelge, kas esitatud otsused erinesid teie poolt rollirühmas vastu võetud otsusest, mille paberile kirja panite.
Nagu te näete, selleks, et vastu võtta õiget otsust pidi iga rühm arvestama kõikide rollirühmade poolt langetatud erinevate otsustega. Ühises arutelus püüdsite te valida erinevate otsuste hulgast välja õigeimad lahendused. Otsus, mille te sel moel tegite on kompromissotsus, mis arvestab erinevate huvigruppide arvamustega.

10. Õpetaja teeb tunni kokkuvõtte:
Igapäevaelus on keskkonnaalased probleemid keerukad seetõttu, et nende lahendamisel tekib palju vastuolulisi arvamusi majandussfääri ja keskkonnakaitsjate, inimeste eetiliste tõekspidamiste ja kehtivate seaduste vahel. Et langetada otsuseid, mis sobiksid kõigi probleemiga seotud huvigruppide soovide ja vajadustega, peab otsustamisel oskama erinevate vaatenurkadega arvestada. Vaid nii on võimalik vastu võtta otsuseid, mis ei kahjusta keskkonda aga arvestavad ka inimeste vajadustega.
Ül. 9-10 täitmiseks on aega 5 min.