Probleemi tutvustus Eelmise sajandi alguses tekkis talumajapidamises prügi vähe, sest kõik, mis andis, kasutati oma majapidamises ära ( põlevad jäägid põletati, toidujäätmed söödeti loomadele, loodusliku päritoluga jäätmed lagunesid iseenesest või komposteeriti.) Kodumasinaid polnud, pakendeid ei tekkinud ning vähesed jäätmed (peamiselt kaltsud ja kondid), koguti rändkaupmeeste poolt ja nende asemele anti savinõusid ja muud vajalikku. Tööstuse areng ja tarbimise kasv on toonud endaga kaasa uut liiki jäätmed. Oma toime poolest inimesele ja loodusele jaotatakse jäätmed ohtlikeks ja tavajäätmeteks. Ohtlikud on need jäätmed, mis võivad põhjustada kahju inimese tervisele ja keskkonnale. Kodumajapidamises tekkivad jäätmed kuuluvad tavajäätmete hulka ja neid nimetatakse ka olmejäätmeteks. Olmejäätmete hulgas on ka teatud kogus ohtlikke jäätmeid, suurem osa olmejäätmetest on looduses lagunevad, kuid väike ei ole ka nende jäätmete osa, mida saab uuesti kasutusele võtta, kasutades neid toorainena ümbertöötlemisel. Talumajapidamises tekkivat prügi leiame aga väga sageli teeäärsetest kraavidest, metsatukkadest , jõgede ja järvede kallastelt ning looduskaunitest kohtadest. Selle prügi hulgas võib leida vanu kodumasinaid (külmkappe, vanu nõusid, mööblit), ehitusmaterjale (lauajuppe, tapeete, torusid), mitmesuguseid pakendite materjale (paberit, kilet, plastmasse, klaasi jne.). Mida teha? |