Probleem: Kas pooldada talvist teede soolatamist?

SEADUSANDLIK ASPEKT

  

Ennetav soolatamine tehakse 1-6 tundi enne võimaliku libeduse teket. Jäite või lume tõttu libedaks muutunud teepinnale  puistatakse soolalahus või kuiv sool (NaCl). Soolalahust ei või kasutada paksu lumekihi ja kinnisõidetud lume korral, samuti jäite puhul, millest kate ei paista läbi.

Soolasisaldus soolalahustes ei tohi ületada ettenähtud normi. Kuiva soola terakoostis peab olema 0,25-4,0 mm. Peenemaid osiseid kui 0,25 mm ja jämedamaid kui 4,0mm ei või olla üle 10 % soolamassist. Paakumise vältimiseks peab olema lisatud paakumisvastast lisandit.
NaCl lahuse  efektiivsus väheneb oluliselt õhutemperatuuril alla -7 külmakraadi. Alla -18 külmakraadi  NaCl kasutada ei või. Kui katte temperatuur on alla -5 külmakraadi, peab  soolalahuse asemel kasutama niisutatud soola. Jalakäijate teel on soolatamine keelatud. Soolatamine ei ole lubatud, kui libedusetõrjeks saab kasutada teisi meetmeid (võrk- , jää- või tappterad). Puistematerjali lubatud maksimaalne tera läbimõõt on 8 mm. Puistematerjalile võib lisada ka soola, mille kogus on oluliselt väiksem kui ainult soolaga libeduse tõrjumisel.
Soolatamisel tuleb kasutada lume- tõrjemasinatele paigaldatud või haagitud lisaseadmeid. Paakauto lubatud liikumiskiirus soolatamisel ei tohi ületada 70 km/h. Kuiva soola puisturi kiirus  ei tohi ületada 40 km/h, vältimaks soola lendumist õhukeeriste mõjul. Kuni -12 külmakraadi korral tuleks NaCl toimeefekti suurendamiseks niisutada seda CaCl2 lahusega. Veel madalamal temperatuuril tohib libedustõrjeks kasutada sooladest ainult CaCl2.