Probleem: Kas pooldada talvist teede soolatamist?     
Eetika

grdmove.gif (404 bytes) Mis on eetika?
 

Aristoteles määratleb eetikat kui inimese käitumist käsitlevat teadust, millel ei ole teoreetilisi eesmärke, vaid on üdini praktiline. Kõik inimlik tegevus ja toimimine on kantud tahtest midagi head korda saata.  Esa Saarinen: “Moraalifilosoofia on filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala".

Kompromissina: eetika on teadus, mille eesmärk on teoretiseerida, aga nii, et tulemust ka praktikas rakendada oleks võimalik.
Eetika teoreetiline peaprobleem on: mis on see meie kõigi üldine “hea”, mille põhjal me teeme eetilisi otsustusi ja tegusid.

 

grdmove.gif (404 bytes) Teede soolatamine kahjustab loodust

Teeäärse taimestiku seisukohalt on soolade kasutamine ebaeetiline, kuna osa taimi hukkub mulla liigse soolasisalduse tõttu. Samas on kindlaks tehtud, et praegu, kui soolad on suhteliselt kallid ja neid kasutatakse võimalikult väikestes kogustes, sisaldavad teeäärsed mullad vähem sooli kui näiteks mereranniku omad.

  

  

  

grdmove.gif (404 bytes) Soolatamine liikleja seisukohalt

Lähtudes inimeste vajadusest tagada liiklusohutus, on tänapäeva tehnika kiire arengu juures ja aina kiiremate ning võimsamate liiklusvahendite tootmise tingimustes teede libeduse vältimine vajalik ja eetiline tegevus.

 

 

 

grdmove.gif (404 bytes) Soolatamise korraldamine ja rahastamine

Libedusetõrjetöid tuleb teostada liiklejate ohutuse tagamiseks kõikidel teedel vastavalt ilmastikuoludele sõltumata teede liigitusest tähtsuse ja liiklustiheduse järgi, sest sageli sõidavad näiteks lapsi vedavad koolibussid just kõrvalistel ja vähese liiklusega teedel. Nende juhtide vastutus on niigi väga suur ja kui nad peavad sõitma kiilasjääga kaetud teel, võime vaid ette kujutada, milline mõju on sellisel pideval pingeseisundil bussijuhtide tervisele. Selliste olukordade vältimiseks oleks vaja muuta seadusandlust ja finantseerimise põhimõtteid.

Tee omanik ja lepinguline korrashoiu firma peaksid olema osanikud vastutuses, kui liiklusõnnetuse ekspertiisis tuvastatakse õnnetuse põhjusena halvad teeolud. Libeduse tõrjet tuleb linnades teostada lisaks sõiduteele ka kõnniteedel vältimaks jalakäijate traumasid. Jalakäija traumajuhtumi korral peaks tee- (maa-) omanik kandma osalist vastutust tervisekahjustuse ravimisel.

Teehooldusega tegeleva firma palkamisel tasuks kaaluda erinevaid tasustamise viise. Rootsis on kasutusel kaks mudelit:
  a) jooksevarveldamine;
  b) ühikuhinna alusel maksmine.
Esimesel juhul makstakse tehtud töö eest, töövõtja saab alati tasu, kuid see viis ei soodusta otstarbekamate ja uudsete töövõtete väljaarendamist. Teisel juhul innustub töövõtja töötama ökonoomselt, kuna tasustamise aluseks on kulunud soola kogus kilomeetri kohta, kuid puuduseks on see, et töövõtja võib vahel jätta meetmed rakendamata vajalikus ulatuses.