Probleem: Kas pooldada talvist teede soolatamist?
Eetika
Mis
on eetika?
Aristoteles määratleb eetikat
kui inimese käitumist käsitlevat teadust, millel ei ole teoreetilisi
eesmärke, vaid on üdini praktiline. Kõik inimlik tegevus
ja toimimine on kantud tahtest midagi head korda saata. |
Esa Saarinen: “Moraalifilosoofia
on filosoofia osa, mis uurib hea ja halva, õige ja vale, õigluse
ja muude nendega seostuvate mõistete olemust, päritolu ja ala". |
Kompromissina: eetika on teadus, mille
eesmärk on teoretiseerida, aga nii, et tulemust ka praktikas rakendada
oleks võimalik.
Eetika teoreetiline peaprobleem on: mis
on see meie kõigi üldine “hea”, mille põhjal me teeme
eetilisi otsustusi ja tegusid.
|
Teede
soolatamine kahjustab loodust
Teeäärse taimestiku seisukohalt
on soolade kasutamine ebaeetiline, kuna osa taimi hukkub mulla liigse soolasisalduse
tõttu. Samas on kindlaks tehtud, et praegu, kui soolad on suhteliselt
kallid ja neid kasutatakse võimalikult väikestes kogustes,
sisaldavad teeäärsed mullad vähem sooli kui näiteks
mereranniku omad. |
Soolatamine
liikleja seisukohalt
Lähtudes inimeste vajadusest tagada
liiklusohutus, on tänapäeva tehnika kiire arengu juures ja aina
kiiremate ning võimsamate liiklusvahendite tootmise tingimustes
teede libeduse vältimine vajalik ja eetiline tegevus.
|
|
Soolatamise
korraldamine ja rahastamine
Libedusetõrjetöid tuleb teostada
liiklejate ohutuse tagamiseks kõikidel teedel vastavalt ilmastikuoludele
sõltumata teede liigitusest tähtsuse ja liiklustiheduse järgi,
sest sageli sõidavad näiteks lapsi vedavad koolibussid just
kõrvalistel ja vähese liiklusega teedel. Nende juhtide vastutus
on niigi väga suur ja kui nad peavad sõitma kiilasjääga
kaetud teel, võime vaid ette kujutada, milline mõju on sellisel
pideval pingeseisundil bussijuhtide tervisele. Selliste olukordade vältimiseks
oleks vaja muuta seadusandlust ja finantseerimise põhimõtteid.
Tee omanik ja lepinguline korrashoiu firma
peaksid olema osanikud vastutuses, kui liiklusõnnetuse ekspertiisis
tuvastatakse õnnetuse põhjusena halvad teeolud. Libeduse tõrjet tuleb linnades
teostada lisaks sõiduteele ka kõnniteedel vältimaks
jalakäijate traumasid. Jalakäija traumajuhtumi korral peaks tee-
(maa-) omanik
kandma osalist vastutust tervisekahjustuse ravimisel.
Teehooldusega tegeleva firma palkamisel
tasuks kaaluda erinevaid tasustamise viise. Rootsis on kasutusel kaks mudelit:
a) jooksevarveldamine;
b) ühikuhinna alusel maksmine.
Esimesel juhul makstakse tehtud töö
eest, töövõtja saab alati tasu, kuid see viis ei soodusta
otstarbekamate ja uudsete töövõtete väljaarendamist. Teisel juhul innustub töövõtja
töötama ökonoomselt, kuna tasustamise aluseks on kulunud
soola kogus kilomeetri kohta, kuid puuduseks on see, et töövõtja
võib vahel jätta meetmed rakendamata vajalikus ulatuses. |
|
|