Probleemülesanne: Kas pooldada talvist teede soolatamist?
Majanduslikud kaalutlused
  

Hooldekulud aastail 1995-1999 mln krooni Aasta           1995  1996  1997  1998  1999 Tali- hoole            34,4    44,7   61,7    64,3   84,3 Suvi- hoole            58,7    69,6   95,1  .110,5  129,1  Teedevalitsuse andmetel jagunevad kulutused talvisele  teedehooldusele:  23%  Ilmateenistus, talivalved, patrullteenistus            ja teede ülevaatus   1%  Libedustõrje liivaga   9%   Libedustõrje soola-liiva seguga 41%   Libedustõrje kloriididega mehhaniseeritult     9% Lumetõrje lumesahkadega  10%  Lumetõrje mehhanismidega (teehöövel,             traktorsahk, rootorsahk)     1% Pinna tasandamine    6%  Muud lumekoristusega seotud tööd Kulud libedustõrjele mehhaniseeritult  jagunevad veel:            sool (kloriid)                68%            palk                               5%            mehhanismid            26%            muud kulud                  1%

Maanteedeameti kokkuvõtvad andmed maanteedehooldele kulunud summadest: Tegelikud rahalised vahendid ilma eelarveväliste vahenditeta moodustasid 1999. aastal 756,9 mln krooni, sellest riigieelarvest 753,0 mln krooni ja Valitsuse reservfondist 3,9 mln krooni. Saadud riigieelarvelistest vahenditest eraldati teedevalitsuste kasutusse 446,0 mln krooni ja Tehnokeskusele 19,0 mln krooni.   Graniitliiva eelistest AS Rudus Eesti pakub alates 1996.a. sügisest tavalise liivatamisliiva asemel graniitliiva. See ei tekita tuulise ilmaga "liivatorme", kevaditi ei teki kõikjal tolmukordi, vihmaga ei teki pori. Graniitliiv on pestud, terad on suuremad kui 7 mm. Kevadel on graniitliiv võimalik kokku koguda ja teistkordselt kasutusele võtta. On saadaval kuivatatuna ja pakendatuna (plastämber a` 16 kg ja paberkott a`25 kg.) Mugav ka autojuhil kaasa võtta.  Libedustõrje e. soolamine riigiteedel  on riigi poolt tellitud teenus, kus ei saa tekkida ettevõttele otsest tulu. Kaudne tulu või kulu saab tekkida õigeaegsest või mitteõigeaegsest libeduse tõrjest tekkinud liiklusõnnetuste tagajärjel hukkunute, vigastatute, muude materiaalsete väärtuste arvutamisel.

Talihooldest. Ennetada on kergem kui tõrjuda Teede jaoks eraldatava eelarveraha vähendamine tähendab seda, et talihooldes tuleb hakata kasutama keerukaid tehnoloogiaid. See, et libedustõrje vähendab jäistel teedel toimuvate liiklusõnnetuste hulka on ammu tunnustatud tõsiasi. USA-s tehtud uuringutest selgus, et jäätõrjevahendid vähendasid liiklusõnnetuste arvu 1,6 miljoni sõidukilomeetri kohta kahekümne kolmelt kahele. Märksa vähem kulub soola jää moodustumise takistamiseks kui selleks, et seda teelt kõrvaldada. Ennetaval libedustõrjel s.t. libedustõrjematerjalide puistamisel enne teepinna temperatuuri langemist alla külmumistemperatuuri, on suuri eeliseid. Et teehaldajate ressursid pole lõputud, teede soolatamine on aga väga kallis ja et üldine mure jäätõrjevahendite keskkonnakahjulikkuse pärast kasvab, siis pole mõistlik igal õhtul teed igaks juhuks soolata. Lahenduse leidmiseks on teedeinsenerid pidanud pöörduma keerulisema infotehnoloogia ja infotehnika poole. Panused on väga kõrged ja insenerid peavad olema kindlad, et kõik need tehnoloogiad on hästi kontrollitud ja praktikas järele proovitud. Kui teame, kus ja millal libedus tõenäoliselt võib tekkida, on meil võti lahendamaks probleemi, kus ja millal oma piiratud ressursse rakendada. Paljud teehaldajad on investeerinud teeilmastiku seiresüsteemidesse, mis annavad infot teede olukorra kohta paljudelt maanteedelõikudelt. Nende süsteemide põhiosaks on õhu- ja teepinnaandurid, millelt saadud andmete võrdlemisel on võimalik hinnata jää ja libeduse tekkimise ohtu.

Kulutustest korrosioonitõrjele Korrosioonitõrje teostatakse ameerika tehnoloogial Soome Tekstyl materjalidega. Töö teostus võtab aega 2 tööpäeva, kuna kaetavatele pindadele kantakse peale survepesu 2 erinevat kihti: esimene korrosioonitõrje kiht ning teine kaitsekiht. Hinnad sõltuvalt tööpinna suurusest: sõiduauto   1300-1700 krooni,                                                                väikebuss  1700-2000 krooni. .