Probleem: Kas rajada Eestisse tuumajaam?
Kiirguse mõju tervisele

Kiirguse põhjustatud tervisekahjustusi võib üldjoontes kindlaks määrata kiiritusdoosi abil. Mida rohkem kiiritust, seda rohkem tekib ionisatsiooni tõttu rakukahjustusi. Kui rakukahjustused ei parane, siis rakk hävib. Selles pole iseenesest veel midagi ohtlikku, sest organismis hävib vananemise ja väljaprakeerimise tõttu kümmekond miljonit rakku sekundis.

Kuidas siis tekib kiirituskahjustus? Ioniseeriv kiirgus tekitab aines vabu elektrone, mida tavaliselt seal ei ole või on vähe. Vedelas keskkonnas, mille hulka kuulub ka elusaine, tekitavad need omakorda vabu radikaale.

Need vabad radikaalid on väga agarad teiste ainetega reageerima, nad teevad seda valimatult ja rikuvad selle aine, millega nad reageerivad. Kui vabu radikaale pole liiga palju ja kui organism on küllalt tugev, siis tuleb ta nendega iseseisvalt ja väga hästi toime. Normaalselt funktsioneeriva organismi kaitsejõud kõrvaldavad kõik rakud, mis oma funktsiooni ei täida.

Halb on asi siis kui need vabad radikaalid liialt mõjule pääsevad, põhjustades paljude rakkude väärarengut, seega hukkumist. Organism ei suuda neid küllalt kiiresti asendada. Ka lõhustada ja välja viia ei jõuta kõiki vigastatuid, rakud lagunevad ja tekitavad ohtlikke laguprodukte.

Halb on ka siis, kui rike tekib raku pärilikkusaines- DNA-s. Pärilikkusaine võib muutuda ohtlikuks egoistiks, nimelt kasvaja DNA-ks. Kui normaalse raku DNA hoolitseb selle eest, et iga tema poolt toodetud uus rakk oleks eelmisele täpselt sarnane, siis kasvaja DNA toodab raku, mis on väga sarnane tavalise rakuga. Selle sarnasusega Petab ta ära organismi kaitsejõud. Need ei taju temas vaenlast ja ei hukka teda õigel ajal. Samas on aga see rakk niivõrd egoistlik, et ei taha enam temale organismi poolt ette nähtud ülesannetest osa võtta, paljuneb aga kiiresti. Selline DNA muutumine on haruldane. Kui see aga juhtub, võib tagajärjeks olla vähkkasvaja.

Rahvastikukatastroof Valgevenes

Pärast tuumakatastroofi Tšernobõlis on Valgevenet tabanud rahvastikukatastroof, levivad viljatus ja geneetilised mutatsioonid.

Kümne miljoni elanikuga Valgevene jäi 26. Aprillil 1986 Tšernobõlist allatuult ja sai tuumajaama reaktori plahvatuse ja põlengu tagajärjel Venemaa ja Ukraina kõrval kõige rohkem kannatada. Veerand Valgevene territooriumist saastati nii tõsiselt, et kümneid tuhandeid sealseid elanikke tuli kodudest evakueerida.

Seitse aastat pärast õnnetust ületas Valgevenes suremus sündivuse, saastatud aladel oli tüdrukute suguorganites viis korda rohkem deformatsioone ja poistel normist kolm korda rohkem. Igal aastal

Sündis 2500 geneetiliste mutatsioonidega last ja 500 rasedust tuli katkestada mutatsioonide avastamise tõttu.

Riskitsoonis, kus ikka veel elab umbes miljon inimest, on registreeritud tuhandeid kilpnäärmevähi juhtumeid. Eriti palju esineb kilpnäärme kasvajat teismelistel. Paljud noored pole üldse võimelised lapsi saama.