Probleem: Kas rajada Eestisse tuumajaam?
Rollitutvustus: Poliitikud

Poliitikud on inimesed, kes on endale eesmärgiks seadnud riikluse arendamise ja seeläbi rahva heaolu tõstmise. Seda muidugi ideaaljuhul. Sagedasti aetakse aga mingit hägust "oma asja". Sedagi rahva nimel.

Seetõttu on tänases Eestis saanud sõnast "poliitik" peaaegu et sõimusõna või vähemasti termin, mis ei tähenda midagi head. Poliitikud püüavad saada valituks mingisse esindusorganisse. Selleks lubadusi ei valita. Üheks väitluste teemaks Eestis oli pikka aega elektrijaamade erastamine. Tänaseks on see vaibunud. Kas ka tulevane Eesti energiatootmise viis kunagi poliitikute kemplemisteemaks saab näitab aeg.

Allpool ülevaade Eesti suurimate poliitiliste erakondade seisukohtadest elektri tootmise küsimuses tänases Eestis.

 

Erakond	Seisukohad
Keskerakond	Peab vajalikuks tuumaenergia kasutuselevõtu küsimuses rahvaarutelu läbiviimist ja tulemuste selgudes otsustamist.
Isamaaliit	Energeetikas tuleb järk-järgult üle minna alternatiivsetele energiaallikatele. Põlevkivi tuleks kasutada pigem keemiatööstuse toorainena kui kütusena. Isamaaliit toetab kohalike kütuste (turvas, hakkepuit jm.) kasutamist, ent mitte üle loomuliku juurdekasvu. Aktiivsemalt tuleks rakendada tuule- ja päikeseenergiat.
Mõõdukad	Energia tootmine tuleks territoriaalselt hajutada - kasutusele võtta võimalikult  palju alternatiivseid energiaallikaid. Eesti ei hakka lähema 50 aasta jooksul tarbima tuumaenergiat. Põlevkivienergeetika tehnoloogia tuleb uuendada ja vähendada energiatarbimises kadusid ning säästliku arengu põhimõtteid majanduses.
Rahvaliit	Programmilised seisukohad energia saamisest puuduvad. Küll aga ollakse arvamusel, et riik peaks rohkem sekkuma tänaste energiaprobleemide lahendamisse (peatama elektrijaamade erastamise).
Reformierakond	Eesmärgiks säästev areng. Energiakasutuses eeldatakse põlevkivienergeetikaga paralleelselt alternatiivsete energiaallikate kasutamise laiendamist.

Loetelust selgub tuumaenergeetikast oma programmides ei kõnele sisuliselt ükski erakond, keda Eesti poliitikamaastikul n.ö. tegijaks võib nimetada. Võib-olla pole see probleem veel piisavalt päevakajaline, sest põlevkivi jätkub hinnanguliselt 20-30 aastaks. Teiseks hirmutab ehk poliitikuid asjaolu, et igasugune teema, mis seondub tuumatehnoloogiaga on rahva jaoks tabu. Koheselt kangastub Jaapan ja pommitamine või Tšernobõl ja reaktori plahvatus.