|
Probleem: Kas rajada Eestisse tuumajaam?
Maailma elanikkonna kiire kasv põhjustab üha suuremaid muresid. Üheks suuremaks probleemiks on energiatarbimine, seda põhiliselt elektrienergia näol. Energiaallikaid võib jagada kaheks: taastuvad (tuule-, päikese- ja vee-energia, biokütus, geotermaalenergia jmt.) ning taastumatud (süsi, nafta, gaas, uraan, plutoonium jmt.). Kõiki neid allikaid ka kasutatakse, mõnda rohkem, mõnda vähem. Tänapäeval ei saa me arvestada mitte ainult majanduslikku külge energia tootmisel ja ülekandel, vaid ka mõju elutingimustele ja tervisele. Seega on tähtis, et kõigi energiaallikate võrdlemisel enne nende kasutuselevõttu oldaks ausad ja eelarvamustevabad ehk arvestataks kõiki nende häid ja halbu külgi. Käesoleval ajal toodetakse ligi 90% maailmas kasutatavast energiast fossiilkütustest - naftast, gaasist ja söest, kusjuures kasutatav tehnoloogia pole väga keeruline. Samas fossiilkütuste põletamine arvatakse põhjustavat umbes poole kasvuhooneefektist, vihmametsade põletamine aga 10-20%. Seega koguste suurendamine on enam kui ohtlik. Tähtsaim taastuv ja süsihappegaasi mitteemiteeriv energiaallikas on hüdroenergia. Hetkel võimaldab hüdroenergia toota 20% maailma elektrist. Teised taastuvad energiaallikad ei suuda veel arvestatavat konkurentsi pakkuda - nende arvele langeb hetkel umbes 0,3% toodetavast energiast. Lahutamatu puudus taastuvatel loodusvaradel on nende hajutatus. Tahtes suurt kogust elektrienergiat päikesekiirgusest, tuulest või biomassist, peab seda "koguma" väga suurelt alalt ja on seetõttu kallis. Kuigi tuumaenergia tootmine on küsimärgi all mitmel maal, on see näidanud võimalust toota energiat suures koguses, ökonoomselt ja keskkondlikult vastuvõetavalt. Kui tuumaenergia on nii hea, siis miks ei ole rahvusvahelist otsust selle laialdasemaks kasutamiseks ? On 3 peamist põhjust - need on seotud ohutuse, jäätmetöötluse ja tuumarelvade väljatöötamise riskiga.
|