Mudakonn

Liiginimi eesti keeles Mudakonn
Liiginimi ladina keeles Pelobates fuscus L.
Kehamõõtmed Kehapikkus on 7…8 cm.
Levik Eestis ja maailmas On levinud Kesk-Euroopast (Loode-Prantsusmaast ja Belgiast) Lääne-Siberi lõunaosani ja Araali mereni. Levila põhjapiir ulatub Peterburini, lõunapiir Krimmini. Ei leidu Inglismaal ja Iirimaal. Eestis asub oma levila põhjapiiril, elab peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis: Setu-, Võru- ja Valgamaal, Lõuna-Tartumaal ja Viljandi maakonnas. Mõned reliktsed asurkonnad on ka Ida-Virumaal.
Arvukus On vähearvukas ja haruldane.
Elupaik ja -viis Mudakonn on väga varjatud eluviisiga ning tegutseb vaid öösiti. Päeval on pinnasesse kaevunud, seetõttu väldib kivist pinnast ning elutseb vaid tasastel liiv-, liivsavi- ja turbamuldadega aladel. On veekogudega vähe seotud ja võib hõivata neist kaugel asuvaid alasid. Mudakonnad talvituvad üksikult, kuni 1,5 m sügavusele pinnasesse kaevunult hiire- ja mutiurgudes, mahajäetud keldrites.
Toitumine Mudakonnad otsivad toitu vaid öösiti, toiduks on igasugused selgrootud (eeskätt sipelgad, jooksiklased ja ämblikud). Lendavaid putukaid tarbib harva.
Sigimine Mudakonn koeb mai alguses madalates läbivooluta veekogudes - väikestes tiikides või järvekestes. Kudu on nöörikujuline ning on mässitud ümber oksakeste ja veetaimede. Üks emasloom koeb 1000…2500 1,5…2 mm läbimõõduga muna.
Areng Koorunud kullesed arenevad alguses veekogu põhjamudas, vastse staadium kestab 90…110 päeva. Mudakonna kullesed on erakordselt suurte mõõtmetega - augusti lõpuks on nad 15…17 cm pikkused. Moone toimub sügisel, enne talvitumist. Kui keskkonnatingimused on ebasoodsad, ei jõua nad moonduda ja võivad talvituda ka vastsejärgus. Kullesed elavad vees 3…4 kuud.
Koht ökosüsteemis Kullestele on vaenlasteks ujurid, noorloomadele rohelised konnad ja nastikud, täiskasvanud mudakonnadele mägrad, rebased, siilid, mutid, erinevad linnud.
Ohustatus ja kaitse Arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus - tänapäeval on väikeste tiikide arvukus maastikul langenud. Hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kahepaiksete süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate kahepaiksete liiginimekiri