Rabakonn

Rabakonn on üks kahest Eestis elavast nn pruunist konnast, kes on oma suguvenna rohukonnaga välimuselt äärmiselt sarnane, kuid vähem arvukas. Rabakonn on pisike, harilikult 5-7 cm pikkune. Tema selg on pruun, hallikas või kollakas, enamasti selgete laikudega. See muudab ta rohu, lehekõdu ja okaste vahel väga raskesti märgatavaks. Tema kõht on enamasti hele ja mustrita (rohukonna kõhul on marmorjas muster). Aprillikuus, pulmade ajal, värvuvad isased konnad aga üleni siniseks, meenutades eksootilisi džunglikonni.

Üldiselt võib näha rabakonni ringi liikumas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral sööb ta ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Ise on täiskasvanud konnad toiduks kakkudele, toonekurgedele ja haigrutele, aga ka sellised väikekiskjatele, nagu rebased ja erinevad kärplased. Kullesed langevad sageli kalade ja suurte veeselgrootude saagiks. Nastik võib aga ohustada nii kulleseid kui ka täiskasvanud konni.

Elupaikade poolest eelistavad rabakonnad märjemaid biotoope kui rohukonnad. Neid leidub rabades, niisketel põllumaadel ja rohumaadel, samuti veekogude ümbruses ja aeg-ajalt üleujutatavatel aladel. Suurema osa ajast veedab rabakonn maismaal, kolides vette vaid kudemise ajaks. Rabakonnad koevad suhteliselt hilja - alates aprilli lõpupäevadest mai lõpu või juuni alguseni. Kudemiseks on oluline rikkaliku taimestiku olemasolu veekogus ning kõige sobivamad paigad on rohuse põhjaga tiigid, turbaaugud või rohuse põhjaga heinamaad, kuhu kogunevad konnad ligikaudu 1 km raadiusega territooriumilt. Kudemisveekogude läheduses võib näha, kuidas siniseks värvunud väiksemad isased sõidavad suuremate, pruuni värvi emaste kukil.

Kudemine toimib portsjonite kaupa - üks emasloom koeb kokku 2000-4000 muna, mis paiknevad 1 või 2 suure kudupallina, mis oma olemuselt on 10-15 cm läbimõõduga sültjas klomp. Kullesed kooruvad 2-4 nädalat pärast kudemist. Äsja moondunud konnad on 1-1,5 cm pikkused ja on aktiivsed päeval.

Rabakonn kuulub III kaitsekategooriasse ja on Eestis hinnatud ohulähedaseks liigiks - elupaikade hävimise ja kvaliteedi languse tõttu asurkonnad kaovad ja levila killustub. Rabakonna kullesed ja kudu on väga tundlikud igasugu reostusele. Samuti ohustab neid hukkumine autoteedel, mida kevadise sigimisrände ajal toimub massiliselt. Konni üle tee aidates tuleks kanda kindaid. Rabakonn ei ohuta inimesele kuidagi ohtu, sest pole mürgine. Küll aga kujutab inimene oma kätega ohtu konnale, kelle nahk on loodud kõike läbi laskma.