Veekonn - täiendav info

Veekonn

Liiginimi eesti keeles Veekonn

Liiginimi ladina ladina keeles Rana esculenta L.

Rahvapäraseid nimetusi Vee-, tiigi-, rohe-, laulukonn.

Kehamõõtmed Kehapikkus on 9…11 cm. Emased on suuremad kui isased.

Levik Eestis ja maailmas On levinud Euroopas (välja arvatud Pürenee ps., Lõuna-Prantsusmaa ja Balkani ps.), Skandinaavias vaid Rootsi lõunaosas. Eestis elusteb Lõuna- ja Edela-Eestis, üksikutes kohtades ka põhja pool (Põhja-Eesti rannikul Paldiskist Lahemaa Rahvuspargini). Saartel puudub täiesti.

Arvukus Kohati võib olla arvukas.

Elupaik ja -viis Elupaikadeks on leht- ja segametsade veekogud - nii jõed kui järved, kuid kiiret voolu veekonnad väldivad. Veedavad vees kogu oma elu. Kõige aktiivsemad on päeval kella 12…16 ajal, mil konnad on massiliselt veepinnal. Ööseks varjuvad veekonnad veekogu põhja. Võivad talvituda maismaal enda kaevatud urus või veekogu põhjamudas. Talvunest ärkavad aprillis.

Toitumine Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad - mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad.

Sigimine Veekonnad koevad mai II poolel, 2…3 nädalat peale talveunest ärkamist. Emasloom koeb 2000…3000 1,5…2 mm läbimõõduga muna. Sigimisperiood venib pikale, sest koetakse mitu portsjonit. Munade arenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 °C.

Areng Kulleste areng moondeni võib kesta üle nelja kuu (seetõttu võivad veekonnad esimesel aastal talvituda kullestena). Kullesed on suurt kasvu, võivad kasvada kuni 10 cm pikkuseks. Kasvavad väga kiiresti, 0,9 mm päevas. Suve lõpuks on noored konnad 30…32 mm pikad ja kaaluvad 3,4 g. Suguküpseks saavad 3…5. eluaastal.

Koht ökosüsteemis Veekonnade kudu võib olla toiduks sinikael-pardile, täiskasvanutest võivad toituda nastikud, hüübid, viud, rebased, saarmad, kaladest säga ja koha.

Ohustatus ja kaitse Veelise eluviisi tõttu ohustab veekonni veekogude reostumine, väetiste ja putukamürkide kasutamine. Veekonnad on teistest rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja inimtekkelisi veekogusid. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.

Liiginimi eesti keeles	Veekonn
Liiginimi ladina ladina keeles	Rana esculenta L.
Rahvapäraseid nimetusi	Vee-, tiigi-, rohe-, laulukonn.
Kehamõõtmed	Kehapikkus on 9…11 cm. Emased on suuremad kui isased.
Levik Eestis ja maailmas	On levinud Euroopas (välja arvatud Pürenee ps., Lõuna-Prantsusmaa ja Balkani ps.), Skandinaavias vaid Rootsi lõunaosas. Eestis elusteb Lõuna- ja Edela-Eestis, üksikutes kohtades ka põhja pool (Põhja-Eesti rannikul Paldiskist Lahemaa Rahvuspargini). Saartel puudub täiesti.
Arvukus	Kohati võib olla arvukas.
Elupaik ja -viis	Elupaikadeks on leht- ja segametsade veekogud - nii jõed kui järved, kuid kiiret voolu veekonnad väldivad. Veedavad vees kogu oma elu. Kõige aktiivsemad on päeval kella 12…16 ajal, mil konnad on massiliselt veepinnal. Ööseks varjuvad veekonnad veekogu põhja. Võivad talvituda maismaal enda kaevatud urus või veekogu põhjamudas. Talvunest ärkavad aprillis.
Toitumine	Toitu püüab peamiselt maismaal. Suure osa toidust moodustavad putukad - mardikad, kahetiivalised, kiilid ja sipelgad.
Sigimine	Veekonnad koevad mai II poolel, 2…3 nädalat peale talveunest ärkamist. Emasloom koeb 2000…3000 1,5…2 mm läbimõõduga muna. Sigimisperiood venib pikale, sest koetakse mitu portsjonit. Munade arenguks peab veetemperatuur olema vähemalt 16 °C.
Areng	Kulleste areng moondeni võib kesta üle nelja kuu (seetõttu võivad veekonnad esimesel aastal talvituda kullestena). Kullesed on suurt kasvu, võivad kasvada kuni 10 cm pikkuseks. Kasvavad väga kiiresti, 0,9 mm päevas. Suve lõpuks on noored konnad 30…32 mm pikad ja kaaluvad 3,4 g. Suguküpseks saavad 3…5. eluaastal.
Koht ökosüsteemis	Veekonnade kudu võib olla toiduks sinikael-pardile, täiskasvanutest võivad toituda nastikud, hüübid, viud, rebased, saarmad, kaladest säga ja koha.
Ohustatus ja kaitse	Veelise eluviisi tõttu ohustab veekonni veekogude reostumine, väetiste ja putukamürkide kasutamine. Veekonnad on teistest rohelistest konnadest enam võimelised hõivama uusi ja inimtekkelisi veekogusid. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.