Tähnikvesilik - täiendav info

Tähnikvesilik

Liiginimi eesti keeles Tähnikvesilik

Liiginimi ladina keeles Triturus vulgaris (L.)

Kehamõõtmed Kehapikkus koos sabaga on 8…11 cm, saba 4…5,5 cm. Kehakaal 1,0…3,5 g.

Levik Eestis ja maailmas On levinud Prantsusmaast, Inglismaast ja Lõuna-Rootsist kuni Lääne-Siberini (kaasa arvatud). Levila põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Karjala, lõunapiir alates Mustast merest. Esineb ka Balkani poolsaarel, Itaalias ja Väike-Aasia põhjaosas. Eestis on levinud igal pool.

Arvukus Tähnikvesilik on Eestis sage.

Elupaik ja -viis Elab leht- ja segametsades, niisketes ja varjulistes paikades, avamaastikke väldib. Tähnikvesilik on öise eluviisiga, päevaks varjub pehkinud puude koore alla ja kändudesse. Märtsi lõpust juuni lõpuni (sigimisperioodil) elab vees - väikestes järvedes, tiikides, kraavides ja ojades, eelistab väikesi, madalaid ja soojaveelisi veekogusid. Oktoobrist aprillini talvituvad veekogude lähedal (mitte kaugemal kui 50…100 m) lehehunnikutes, näriliste urgudes, vahel ka keldrites ja kartulikoobastes 3…5 isendist koosnevate gruppidena. On tundlik kõrgete temperatuuride suhtes (optimaalne on 23,5 °C), kuid talub võrdlemisi hästi madalaid temperatuure.

Toitumine Vees elades toitub sääskede, kiilide ja ujurite vastsetest, vähilaadsetest, veelimustest, kalamarjast ja konnakudust. Maismaal elades toitub vihmaussidest, putukatest, hulkjalgsetest ja muudest selgrootutest.

Sigimine Vesilikud siirduvad veekogudesse mätsi lõpul, kuid sigimine algab kui veetemperatuur on 10 °C ringis. Paaritumisele eelnevad pulmamängud. Sigimisperioodi vältel muneb emane 60…700 (keskmiselt 150) muna, mis rullitakse ühekapa veealuste taimede lehtede sisse.

Areng Vastne koorub 14…20 päeva pärast ning on alguses 6,5 mm pikk. Areng on moondeline, moone toimub järk-järgult, kui vastne on 29…38 mm pikkune. Vastsejärk kestab 60…70 päeva ning noored vesilikud väljuvad maismaale 32…36 mm pikkustena. Tähnikvesilikud saavad suguküpseks 2. - 3. eluaastal ning nende kasv aeglustub pidevalt, lõppedes 6…7 aasta vanuselt.

Koht ökosüsteemis Veekogus viibides hävitavad tähnikvesilikud suurtes kogustes sääsevastseid. Vaenlasteks on looduses nastikud ja rästikud, lindudest toonekured ja viud, kuid varjulise eluviisi tõttu on ta raskesti tabatav.

Ohustatus ja kaitse Et tähnikvesilik väldib avamaastikke, siis mõjub talle halvasti metsade pindala vähenemine. Palju isendeid hukkub ka talvituspaikades külmadel ja lumevaestel talvedel. Tähnikvesilik kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.

Liiginimi eesti keeles	Tähnikvesilik
Liiginimi ladina keeles	Triturus vulgaris (L.)
Kehamõõtmed	Kehapikkus koos sabaga on 8…11 cm, saba 4…5,5 cm. Kehakaal 1,0…3,5 g.
Levik Eestis ja maailmas	On levinud Prantsusmaast, Inglismaast ja Lõuna-Rootsist kuni Lääne-Siberini (kaasa arvatud). Levila põhjapiir kulgeb läbi Lõuna-Karjala, lõunapiir alates Mustast merest. Esineb ka Balkani poolsaarel, Itaalias ja Väike-Aasia põhjaosas. Eestis on levinud igal pool.
Arvukus	Tähnikvesilik on Eestis sage.
Elupaik ja -viis	Elab leht- ja segametsades, niisketes ja varjulistes paikades, avamaastikke väldib. Tähnikvesilik on öise eluviisiga, päevaks varjub pehkinud puude koore alla ja kändudesse. Märtsi lõpust juuni lõpuni (sigimisperioodil) elab vees - väikestes järvedes, tiikides, kraavides ja ojades, eelistab väikesi, madalaid ja soojaveelisi veekogusid. Oktoobrist aprillini talvituvad veekogude lähedal (mitte kaugemal kui 50…100 m) lehehunnikutes, näriliste urgudes, vahel ka keldrites ja kartulikoobastes 3…5 isendist koosnevate gruppidena. On tundlik kõrgete temperatuuride suhtes (optimaalne on 23,5 °C), kuid talub võrdlemisi hästi madalaid temperatuure.
Toitumine	Vees elades toitub sääskede, kiilide ja ujurite vastsetest, vähilaadsetest, veelimustest, kalamarjast ja konnakudust. Maismaal elades toitub vihmaussidest, putukatest, hulkjalgsetest ja muudest selgrootutest.
Sigimine	Vesilikud siirduvad veekogudesse mätsi lõpul, kuid sigimine algab kui veetemperatuur on 10 °C ringis. Paaritumisele eelnevad pulmamängud. Sigimisperioodi vältel muneb emane 60…700 (keskmiselt 150) muna, mis rullitakse ühekapa veealuste taimede lehtede sisse.
Areng	Vastne koorub 14…20 päeva pärast ning on alguses 6,5 mm pikk. Areng on moondeline, moone toimub järk-järgult, kui vastne on 29…38 mm pikkune. Vastsejärk kestab 60…70 päeva ning noored vesilikud väljuvad maismaale 32…36 mm pikkustena. Tähnikvesilikud saavad suguküpseks 2. - 3. eluaastal ning nende kasv aeglustub pidevalt, lõppedes 6…7 aasta vanuselt.
Koht ökosüsteemis	Veekogus viibides hävitavad tähnikvesilikud suurtes kogustes sääsevastseid. Vaenlasteks on looduses nastikud ja rästikud, lindudest toonekured ja viud, kuid varjulise eluviisi tõttu on ta raskesti tabatav.
Ohustatus ja kaitse	Et tähnikvesilik väldib avamaastikke, siis mõjub talle halvasti metsade pindala vähenemine. Palju isendeid hukkub ka talvituspaikades külmadel ja lumevaestel talvedel. Tähnikvesilik kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.