Juttselg-hiir

Juttselg-hiir on keskmist kasvu hiirlaste sugukonda kuuluv näriline. Seljapoolel on tema karvastik pruunikaskollane ning pealaest sabani jookseb must triip. Kõhupoolel on karv hallikasvalge. Ta on välimuselt väga sarnane kasetriibikuga, kes on samuti Eestis suhteliselt tavaline, kuid kuulub hoopiski hüpiklaste sugukonda. Ühe erinevusena on juttselg-hiir kasetriibikust märksa suurem. Samas kui kasetriibiku saba on kehast märgatavalt pikem, siis juttselja keha ja saba on ühepikkused. Nagu kõigil teistel hiirlastel, on juttselg-hiire ülahuul lõhestunud, hüpiklaste hulka kuuluval kasetriibikul aga lõhestumata.

Suvel elab juttselg peamiselt põldudel, kus inimene tunneb teda kahjurina. Veel leidub tema elupaikade seas roostikke, metsi, metsaservi, parke ja aedasid. Tema põhitoiduks on erinevad seemned, kuid ta sööb ka pähkleid, marju, putukaid jne. Suvisel ajal on ta peamiselt öise aktiivsusega, kuid erinevalt teistest hiirlastest on talvisel ajal aktiivne hoopis päeval. Talveks kogub ta omale toiduvarusid. Külmal aastaajal poeb juttselg-hiir sageli hoonetesse, kus võib süüa ka inimese toitu.

Nagu kõik hiirlased, on ka juttselg-hiir väga efektiivne sigija, kuid see tuleb lühikese elueaga looma puhul kasuks. Sigimisperiood kestab aprillist oktoobrini ja selle jooksul sünnib 3-5 pesakonda, kus igaühes on 2-8, harva isegi 9 poega. Tiinus kestab 3 nädalat. Sündides on pojad pimedad, silmad avanevad 10-12 päeva vanuselt. Imetamnine toimub 3 nädalat. Juba 2-kuuselt saavad väiksed juttseljad suguküpseks ja kevadised pojad võivad juba samal aastal ise pojad saada.

Juttselg-hiire looduslikeks vaenlasteks on erinevad väikekiskjad ja röövlinnud, näiteks kärplased, rebane, kullid ja kakud. Nad on looduslikuks reservuaariks ja edasikandjaks paljudele haigustekitajatele, näiteks hantaviirusele või puukentsefaliidile.