| Liiginimi eesti
keeles |
Kaelushiir |
| Liiginimi
ladina keeles |
Apodemus
flavicollis
|
| Suurus |
Tüvepikkus 88-130 mm, saba 90-135 mm.
Kaal 10-68 g. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud pea kogu
Euroopas. Levila põhjapiir jääb Lõuna-Soome, lõunapiir ulatub
Iisraeli. Idas levinud Lõuna-Uuralini. Eestis tavaline ja
arvukas liik nii mandril kui ka saartel.
|
Elupaik ja
eluviis
|
Asustab leht- ja
segametsi, metsaservi, parke, aedu, võsastikke, põldusid. Võib
elada ka asulates ja sageli talvitub hoonetes. Suuri avatud
alasid väldib. Aktiivne videvikus ja öösel. Ronib hästi ning
liigub sageli puudel ja põõsastel. Võib sooritada kuni 50 cm
kõrgusi hüppeid.
|
| Toitumine |
Segatoiduline.
Loomse osa toidust moodustavad peamiselt putukad, kuid harva
võib murda ka konni, sisalikke, teisi hiiri jne. Taimse osa
moodustavad seemned ja viljad. Kogub talvevarusid urgudesse,
puuõõntesse, aga ka lindude pesakastidesse. Elamus võib süüa
inimese toitu.
|
| Sigimine |
Sigimisperiood
kestab looduses aprillist septembrini, kuid hoonetes võib
sigida aastaringselt. Aastas on enamasti kaks (kuni 4)
pesakonda, igas pesakonnas 2-8 (kuni 10) poega. Tiinus kestab
3 nädalat.
|
| Kasv ja areng |
Sündides on pojad
pimedad, silmad avanevad 2-nädalaselt. Imetamine kestab 3
nädalat. Suguküpsus saabub juba 2-kuuselt, kevadised pojad
võivad juba samal hooajal ise sigida. Keskmine eluiga looduses
aasta või paar, maksimaalselt 4 aastat.
|
| Koht
ökosüsteemis |
Looduses on
vaenlasteks väikekiskjad - nirgid ja tuhkrud, ka rebased,
metssead, kullid, kakud. Puukentsefaliidi edasikandja. Peetud
metsa- ja põllukahjuriks, kuid negatiivne mõju pole eriti
suur.
|
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei kuulu
looduskaitse alla ja on soodsas seisundis nii Eestis kui ka
Euroopas laiemalt.
|