Kobras - täiendav info

Kobras

Liiginimi eesti keeles Kobras

Liiginimi ladina keeles Castor fiber

Rahvapäraseid nimesid Piiber

Suurus Tüvepikkus 80-100 cm, saba 25-50 cm. Kaal 11-30 (kuni 40) kg.

Levik ja arvukus
Levinud, Kesk- ja Ida-Euroopas ning Skandinaavias, paiguti Siberis, Mongoolias ja Hiinas. 19. saj keskel suri välja, kuid taasasustati 1950ndatel. Praegu levinud üle Eesti, arvukas liik.

Elupaik ja -viis Poolveelise eluviisiga. Sobivad aeglase vooluga jõed, suuremad kraavid ja järved. Veekogu peab olema rohke kaldataimestiku ja puistuga piiratud. Paisutab veekogusid, loob sellega uusi elupaiku teistele organismidele. Pesa on uruna veekogu kaldas või okstest ja peenematest puutüvedest kuhil. Elab perekondadena. Võivad sukelduda kuni 20 minutiks.

Toitumine Toitub veetaimedest, lehtpuude kooret või maismaalistest rohttaimedest. Kogub talveks tagavarasid ja langetab suuremaid lehtpuid, et pääseda peenematele okstele ligi. Toitainete paremaks omastamiseks esineb koprofaagiat.

Sigimine Paarid on sageli mitmeid aastaid järjest koos. Jooksuaeg on veebruari lõpus ja märtsis. Aastas sünnib üks pesakond, tiinus kestab 3,5 kuud. Pesakonnas on tavaliselt 1-4 (maksimaalselt 6) poega.

Kasv ja areng Pojad kaaluvad sündides 230-630 grammi. Imetamine kestab tavaliselt 1,5-2 kuud, sel ajal hoolitseb nende eest ainult ema. Hiljem aitavad poegi kasvatada ka teised pereliikmed, tuues söögiks oksi ja puukoort. Perega jäädakse kokku kaheks aastaks, siis tuleb noortel lahkuda. Suguküpseks saavad enamasti 3-aastaselt. Enamasti elavad looduses 7-8-aastaseks, maksimaalselt 25-aastaseks.

Koht ökosüsteemis On ökosüsteemis võtmeliigiks, luues veekogusid paisutades rohkelt elupaiku teistele liikidele ja parandades veekvaliteeti. Inimesele on ta aga samal põhjusel konfliktliigiks. Looduslikeks vaenlasteks on kõik suurkiskjad.

Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all. Tänapäeval on liik madalseisust taastunud ja soodsas seisundis. Jahiuluk. Inimteguritest võib ohustada liigne jaht, uppumine kalapüünistes, kokkupõrked autoga jne.

Liiginimi eesti keeles	Kobras
Liiginimi ladina keeles	Castor fiber
Rahvapäraseid nimesid	Piiber
Suurus	Tüvepikkus 80-100 cm, saba 25-50 cm. Kaal 11-30 (kuni 40) kg.
Levik ja arvukus	Levinud, Kesk- ja Ida-Euroopas ning Skandinaavias, paiguti Siberis, Mongoolias ja Hiinas. 19. saj keskel suri välja, kuid taasasustati 1950ndatel. Praegu levinud üle Eesti, arvukas liik.
Elupaik ja -viis	Poolveelise eluviisiga. Sobivad aeglase vooluga jõed, suuremad kraavid ja järved. Veekogu peab olema rohke kaldataimestiku ja puistuga piiratud. Paisutab veekogusid, loob sellega uusi elupaiku teistele organismidele. Pesa on uruna veekogu kaldas või okstest ja peenematest puutüvedest kuhil. Elab perekondadena. Võivad sukelduda kuni 20 minutiks.
Toitumine	Toitub veetaimedest, lehtpuude kooret või maismaalistest rohttaimedest. Kogub talveks tagavarasid ja langetab suuremaid lehtpuid, et pääseda peenematele okstele ligi. Toitainete paremaks omastamiseks esineb koprofaagiat.
Sigimine	Paarid on sageli mitmeid aastaid järjest koos. Jooksuaeg on veebruari lõpus ja märtsis. Aastas sünnib üks pesakond, tiinus kestab 3,5 kuud. Pesakonnas on tavaliselt 1-4 (maksimaalselt 6) poega.
Kasv ja areng	Pojad kaaluvad sündides 230-630 grammi. Imetamine kestab tavaliselt 1,5-2 kuud, sel ajal hoolitseb nende eest ainult ema. Hiljem aitavad poegi kasvatada ka teised pereliikmed, tuues söögiks oksi ja puukoort. Perega jäädakse kokku kaheks aastaks, siis tuleb noortel lahkuda. Suguküpseks saavad enamasti 3-aastaselt. Enamasti elavad looduses 7-8-aastaseks, maksimaalselt 25-aastaseks.
Koht ökosüsteemis	On ökosüsteemis võtmeliigiks, luues veekogusid paisutades rohkelt elupaiku teistele liikidele ja parandades veekvaliteeti. Inimesele on ta aga samal põhjusel konfliktliigiks. Looduslikeks vaenlasteks on kõik suurkiskjad.
Ohustatus ja kaitse	Ei ole looduskaitse all. Tänapäeval on liik madalseisust taastunud ja soodsas seisundis. Jahiuluk. Inimteguritest võib ohustada liigne jaht, uppumine kalapüünistes, kokkupõrked autoga jne.