| Liiginimi eesti
keeles |
Leethiir |
| Liiginimi
ladina keeles |
Myodes
glareolus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Tuhnija metshiir |
| Suurus |
Tüvepikkus 80-109 mm, saba 40-58 mm.
Kaal 18-37 g. |
Levik ja
arvukus
|
Levinud pea
kõikjal Euroopas ja Lääne-Siberis, puududes vaid tundraaladel
ja osades Vahemere äärsetes piirkondades. Eestis üks
arvukamaid imetajaid, levinud nii mandril kui saartel.
|
| Elupaik ja
eluviis |
Asustab erinevaid
puistuid, sh raiesmikke, põõsastikke ja metsaservi, kus on
piisavalt rohurinnet. Avatud rohumaid väldib. Pesa rajab
maa-alustesse urgudesse üle 20 cm sügavusele. Ronib hästi,
võib asustada ka lindude pesakaste, kuid valdavalt tegutseb
maapinnal. Aktiivne pimedal ajal.
|
| Toitumine |
Valdavalt taimtoiduline. Põhitoiduks
taimede rohelised osad, samuti seemned, marjad, tammetõrud ja
seened, vahel putukad ja teised selgrootud. Kogub toiduvarusid
urgudesse. |
| Sigimine |
Sigimishooaja
algus sõltub ilmastikuoludest, üldiselt algab aprillis-mais ja
kestab augusti-septembrini. Selle aja jooksul sünnib 4-5
pesakonda, kus on 1-7 poega (kuni 10). Tiinus kestab 16-18
päeva.
|
Kasv ja areng
|
Poegade eest
hoolitseb ainult emasloom. Imetamine kestab 2 nädalat. Liigi
arvukus kõigub 3-4-aastaste tsüklitena, suvine arvukus võib
erineda 10 korda. Väiksema arvukuse korral saavutatakse
suguküpsus juba samal suvel, suurema arvukuse korral aga
pärast talvitumist.
|
| Koht
ökosüsteemis |
Looduslikeks
vaenlasteks haukalised ja kakud, kellele leethiir võib olla
kohati põhitoiduks. Samuti söövad neid väikekiskjad ja
metssiga. Paljude haiguste, nt puukentsefaliidi levitaja ja
looduslik reservuaar. Peetud metsakahjuriks, kuid tegelik
negatiivne mõju väga väike.
|
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei kuulu Eestis
looduskaitse alla, on soodsas seisundis ja arvukas nii meil
kui mujal Euroopas.
|