Halljänes

Liiginimi eesti keeles Halljänes
Liiginimi ladina keeles Lepus europaeus
Rahvapäraseid nimesid Haavikuemand, kikk-kõrv
Suurus Tüvepikkus 48-70 cm, kaal 2,5-5,5 kg.
Levik Eestis ja maailmas Levinud Vahemere äärest Kesk-Soomeni. Puudub Pürenee poolsaarel, Briti saartel ja Skandinaavias. Ida suunas on levinud Kasahstani steppideni. Introdutseeritud populatsioonid asuvad Austraalias ja Uus-Meremaal, Tšiilis ja Argentinas ning Põhja-Ameerikas Suure Järvistu piirkonnas. Eestis laialt levinud ja arvukas liik nii mandril kui ka saartel.
Elupaik ja eluviis Päritolult stepiloom. Eestis asustab avamaastikke, peamiselt põlde ja heinamaid ning metsaservi. Üksiku eluviisiga, sigimisajal võib liikuda paaride või rühmadena. Aktiivne hämarikus ja öösel, vahel ka päeval.
Toitumine Põhitoiduks rohttaimed, samuti oksad. Talvel puupungad, puukoor, kõrrelised, talivilja oras. Koprofaag.
Sigimine Sigimisaeg veebruarist oktoobrini - selle aja jooksul on 2, soodsatel aastatel 3 pesakonda. Isased võivad omavahel emaste pärast kakelda. Tiinus kestab 40-44 päeva. Esimese pesakonna pojad sünnivad tavaliselt aprilli teises pooles. Suvine pesakond on kõige suurem.
Areng Pojad on sündides arenenud karvastiku ja avanenud silmadega, kaaluvad 100 g. Emajänes käib 1-2 korda ööpäevas poegi imetamas, vahepeal hajuvad pojad laiali. Imetamine kestab umbes 23 päeva, rohttaimi hakkavad pojad sööma paari nädala vanuselt. Iseseisvuvad 1-1,5 kuu vanuselt. Suguküpseks saavad Eestis järgmisel aastal. Eluiga looduses ei ületa tavaliselt paari aastat.
Ohustatus ja kaitse Looduskaitse alla ei kuulu, on nii Eestis kui Euroopas laiemalt arvukas ja soodsas seisundis. Looduslikke vaenlasi on palju, alates suur- ja väikekiskjatest kuni röövlindudeni. Jahiuluk, kuid Eestis palju ei kütita. Ohustada võivad põllumajanduses kasutatavad mürgid.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri