Saarmas

Liiginimi eesti keeles Saarmas
Liiginimi ladina keeles Lutra lutra (L.)
Rahvapäraseid nimesid Udras
Kehamõõtmed Tüvepikkus 60...90 cm, sabapikkus 26...55 cm
Kehamass 8...15 kg
Levik Eestis ja maailmas Levinud pea kogu palearktilises vööndis v.a. äärmised põhjapoolsed ning stepi- ja kõrbealad. Eestis levinud kogu mandril, kuid puudub saartel.
Arvukus Eestis Ligikaudu 2000 isendit.
Elupaik ja -viis Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe.
Toitumine Toidu hangib peamiselt veest. Toitub kaladest, vähkidest, pisiimetajatest jt. loomadest, kellest jõud üle käib. Suvel on peatoiduseks kalad. Sööb ka veeputukaid ja nende vastseid.
Sigimine Selget jooksuaega pole välja kujunenud kuna latentsperiood on pikk. Tiinus kestab 10...13 kuud, millest loote areng kestab vaid kaks kuud. Poegivad emasloomad üle aasta või kahe. Pojad sünnivad reeglina kevadel mais… juunis. Tavaliselt on pesakonnas üks kuni kolm (harva viis) poega. Isasloom kaitseb poegimise ajal territooriumi elades eraldi urus.
Areng Pojad on sündides pimedad. Silmad avanevad kuu aja vanuselt. Pojad lähevad koos emasloomaga vette 1,5 kuu vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud. Esimese talve veedab pesakond koos. Suguküpsus saabub kolme-nelja aasta vanuselt. Võivad elada kuni kahekümne aastaseks.
Koht ökosüsteemis On tippkiskja keda ohustab inimene ning haruharva suured kiskjad.
Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri