| Liiginimi eesti
keeles |
Kärp |
| Liiginimi
ladina keeles |
Mustela erminea
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Suurnirk, lahits,
hermeliin |
| Suurus |
Tüvepikkus 16-31
cm, kaal 150-250 g. Isased on emastest suuremad.
|
Levik ja
arvukus
|
Levinud laialt
kogu põhjapoolkera paras- ja polaarvöötmes. Eestis arvukalt
levinud üle kogu maa. Introdutseeritud Uus-Meremaale.
|
| Elupaik ja
eluviis |
Elutseb sageli eri
elupaikade servaaladel. Võib esineda nii inimasulate läheduses
kui ka metsamassiivides. Sage veekogude kallastel. Üksiku
eluviisiga. Hea ronija, liigub ka urgudes ja käikudes. |
| Toitumine |
Põhitoiduks
pisinärilised, menüüs ka linnud, nende munad ja pojad,
putukad, limused, kahepaiksed, võimaluse korral ka
jänesepojad. Toidukülluse korral võib koguda varusid.
|
| Sigimine |
Jooksuaeg
mais-juunis, umbes kuu pärast eelmise pesakonna sündimist.
Ringihulkuv isane kärp viljastab emasloomad pesas, sigimisse
on kaasatud ka veel piimast võõrdumata emased pojad. Looted ei
hakka arenema veel järgmised 10 kuud, reaalne tiinus algab
alles märtsis. Tiinus kestab 21-28 päeva ja pojad sünnivad
aprillis-mais. Ühes pesakonnas enamasti 3-7 poega.
|
Kasv ja areng
|
Pojad kaaluvad
sündides 2,5-4 grammi ja on pimedad. Silmad avanevad
1-kuuselt, piimast võõrduvad 5-nädalaselt. Iseseisvuvad 3.
elukuul. Emased saavad suguküpseks juba enne piimast
võõrdumist, isased alles aastaselt. Keskmine eluiga looduses
on kuni 2 aastat.
|
| Koht
ökosüsteemis |
Looduslikeks
vaenlasteks on suuremad kiskjad ja röövlinnud.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse alla. On nii Eesti punase nimestiku kui
ka rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi soodsas seisundis olev
liik. |