Brandti lendlane

Liiginimi eesti keeles Tõmmulendlane
Liiginimi ladina keeles Myotis brandti (Eversmann)
Rahvapäraseid nimesid Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused).
Kehamõõtmed Tüvepikkus 38…48 mm, küünarvarre pikkus 32…38 mm.
Kehamass 4,3...9,5 g
Levik Eestis ja maailmas Levila ulatub Atlandi ookeani rannikust Euroopas Vaikse ookeanini Aasias. Põhja-lõuna suunas on levinud Kesk-Soomest Põhja-Aafrika ja Põhja-Hiinani. Eestis on hajusalt levinud nii mandril kui ka Saaremaal, Kesk-Eestis on haruldasem.
Arvukus Eestis On vähearvukas.
Elupaik ja -viis Suvisteks elupaikadeks on metsaservad, pargid, aiad, elab ka veekogude läheduses. On öise eluviisiga ja koguneb kolooniatesse. Päevaste varjepaikadena kasutab sageli ehitisi, kus poeb seinte vahele või katusealustesse. Septembrist-oktoobrist aprillini talvitub suurtes tehiskoobastes, kuid väikesearvuliselt (harva üle 10 isendi). Talvitumiseks sobiv temperatuur on 0…7,5 ° C (harilikult 3…7 ° C). Suviste ja talviste elukohtade vahe võib ulatuda kuni 30 km-ni.
Toitumine Tõmmulendlane on putuktoiduline, saaki püüab öösel lennates.
Sigimine Paaritumine võib toimuda kogu talve jooksul. Mai lõpus koonduvad emasloomad kokku ja moodustavad poegimiskolooniaid, kuhu kuulub kümneid isendeid ja mis asuvad enamasti puumajade seinte vahel või katusealustes. Juuli lõpuks või augusti alguseks kolooniad lagunevad. Isased elutsevad kogu suve üksikult või väiksemate rühmadena, poegimiskolooniast lahus.
Areng Juuni II poolel või juuli alguses sünnitab 1,5 g kaaluva poja, keda ema esialgu oma külge klammerdununa kaasas kannab, hiljem jäetakse poeg toiduotsimise ajaks varjepaika. Areng on kiire, 1 kuu vanuselt on pojad sama suured kui täiskasvanud ja oskavad juba lennata. Suguküpsuse saavutab 1. või 2. eluaastal. Vanim tõmmu lendlane on meil elanud 14,5 aastaseks.
Koht ökosüsteemis Looduslikke vaenlasi röövloomade näol nahkhiirtel ei ole, kuid pesitsuskolooniaid võivad rüüstata kassid.
Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitsealuste liikide II kategooriasse. Lendlased on ohus peamiselt sobivate talvituspaikade (koobaste ja keldrite), milles inimesi ei liigu, vähesuse tõttu. Samuti võib negatiivselt mõjuda kemikaalide kasutamine putukatõrjes ning lendlasekolooniate üldine häirimine.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri