Habelendlane

Liiginimi eesti keeles Habelendlane.
Liiginimi ladina keeles Myotis mystacinus
Rahvapäraseid nimesid Nahkhiir, nahknäär, nahklapp, nahklapak, nahkrott (kõikidele nahkhiirtele ühised nimetused), habekas nahkhiir.
Suurus Tüvepikkus 35-48 mm, küünarvarre pikkus 32-36 mm, tiibade siruulatus 190-225 mm. Kaal 4-7 g.
Levik Eestis ja maailmas Levila ulatub Hispaaniast ja Iirimaast Uuraliteni, põhjapiiriks Lõuna-Soome. Balti riikides on leiukohti vähe ja hajusalt. Eestis üsna harva kohatav liik, suurem osa leide pärineb Hiiumaalt.
Elupaik ja eluviis Asustavad väga eriilmelisi biotoope, sh avatud ja poolavatud elupaiku, milles esineb teatud määral puid. Võib esineda väikeasulate või veekogude läheduses. Eestis leitud eelkõige rannikulähedastelt või metsarohketelt aladelt. Öise eluviisiga, päevaks varjub. Talveuni möödub mahajäetud kaevanduskäikudes, kaitserajatistes ja mõisakeldrites.
Toitumine Suurema osa toidust moodustavad erinevad sääsklased. Peale lendavate putukate võib süüa ämblikke ja putukavastseid.
Sigimine Paarituvad sügisel isasloomade varjepaikades ja parvlemispaikades, talvel ka talvituspaigas. Emane viljastub kevadel pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegade kasvatamise ajaks kogunevad emased kolooniasse. Järglased sünnivad juuni teises pooles või juuli alguses, neid on tavaliselt 1, harva 2.
Kasv ja areng
Umbes 4 nädala vanuselt saab poeg lennuvõimeliseks ja iseseisvub, pärast mida poegimiskoloonia hajub. Suguküpsus võib saabuda juba samal sügisel.
Ohustatus ja kaitse Kuulub II kaitsekategooriasse. On Eestis väikese arvukuse ja samas väheste teadmiste tõttu hinnatud ohulähedaseks liigiks.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri