| Liiginimi eesti
keeles |
Rändrott |
| Liiginimi
ladina keeles |
Rattus
norvegicus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Võhr |
| Suurus |
Tüvepikkus 21-29 cm, saba 17-23 cm,
kaal 275-550 (kuni 900) g. |
Levik ja
arvukus
|
Algselt pärit
Ida-Aasiast, kust levis keskajal koos inimesega mujale.
Euroopasse jõudis 16. sajandiks, Eesti aladele 18. sajandil.
Kaasajal levinud kõikjal peale külmakõrbete. Eestis arvukas ja
levinud nii mandril kui saartel.
|
| Elupaik ja
eluviis |
Valdavalt elab
hoonetes ja inimasulates, sageli urgudes, keldrites,
torustikes vms. Võivad kaevata ulatuslikke urusüsteeme.
Erinevalt kodurotist võib heade tingimuste korral elada ka
vabas looduses, sel juhul eelistab niiskeid elupaiku. Elavad
suurte sotsiaalsete gruppidena.
|
| Toitumine |
Segatoiduline.
Põhitoiduks erinev taimne kraam, aga liha osakaal on ka
suhteliselt suur. Sööb ka raipeid ja inimeste toitu. Võib
esineda kannibalismi.
|
| Sigimine |
Soodsates
tingimustes võib sigida aastaringselt, andes kuni 5 pesakonda
aastas. Tiinus kestab 3 nädalat, pesakonnas on keskmiselt 7
(kuni 20) poega.
|
| Kasv ja areng |
Pojad on sündides
paljad ja pimedad. Silmad avanevad umbes 2-nädalaselt.
Imetamine kestab 3 nädalat ja suguküpseks võivad saada juba
5-nädalaselt. Eluiga ei ületa tavaliselt 3 aastat.
|
| Koht
ökosüsteemis |
On toiduks
pisikiskjatele ja röövlindudele. Levitab mitmesuiguseid
haigusi ja võib sellega suurt kahju tuua. Tänu oma suuremale
kasvule on koduroti mitmelt poolt välja tõrjunud.
|
| Ohustatus ja
kaitse |
Ei ole looduskaitse all ning on
soodsas seisundis üle kogu maailma. Tekitab inimestele
ulatuslikku majanduslikku kahju ning levitab ohtlikke haigusi.
On toonud teadusele palju kasu - laborirott on rändroti
kodustatud vorm. |