Laane-karihiir

Liiginimi eesti keeles Laane-karihiir
Liiginimi ladina keeles Sorex caecutiens (Laxm.)
Rahvapäraseid nimesid Pole teada.
Kehamõõtmed Tüvepikkus 5…7 cm, sabapikkus 3…5 cm
Kehamass 4…7,5 g
Levik Eestis ja maailmas Ta on levinud Euraasias laial maa-alal. Eestis leitud paar korda.
Arvukus Eestis Vähearvukas.
Elupaik ja -viis Asustab metsi ja parke, põõsastikke, soid, jõeluhtasid jne. Eluasemena kasutab teiste loomade mahajäetud urge ja käike, õõnsaid kände, varisenud puutüvesid jne. Samuti valmistavad nad ka ise urge. Aktiivsed ööpäevaringselt. Magavad sageli kuid lühiajaliselt: ööpäeva jooksul vahelduvad korduvalt aktiivsuse ja une perioodid. Neile on iseloomulik väga kiire ainevahetus, mis on vajalik kehatemperatuuri hoidmiseks.
Toitumine Rangelt loomtoidulised. Söövad kõiki loomi kellest jõud üle käib. Peamise toidu moodustavad putukad. Söömata ei suuda olla kauem kui ööpäeva. Ööpäeva jooksul söövad ära rohkem toitu kui ise kaaluvad.
Sigimine Sigivad 2…3 korda aasta jooksul. Sigimisperiood aprillist septembrini. Ühes pesakonnas on tavaliselt 7…9 (harva ka kuni 12) poega. Pojad on sündides paljad, pimedad ja välja arenemata kärsaga.
Areng Silmad avanevad vastsündinutel 18 päeva vanuselt. Imetatakse poegi kolme nädala jooksul. Ühe kuu vanuselt saavad noored karihiired juba iseseisvateks. Maksimaalne eluiga küünib neil 18 kuuni.
Koht ökosüsteemis On tähtsal kohal mitmete putukate arvukuse reguleerijatena. Samal ajal on ka ise toiduks paljudele röövloomadele ja -lindudele.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu kaitsealuste liikide hulka.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri