Tähnikhirv

Liiginimi eesti keeles Tähnikhirv
Liiginimi ladina keeles Cervus nippon
Suurus Isaste tüvepikkus 138-149 cm, emastel 134-145 cm. Täiskasvanud loomade kaal 60-120 kg.
Levik ja arvukus
Looduslik levila on Kagu-Aasias, kuid seal on nad tänapäevaks vähearvukad, looduslik levila jääb põhiliselt Jaapanisse. Neid asustati ka mujale ilu- ja jahiloomadena ning praeguseks on nad naturaliseerunud mitmel pool Euraasias, USAs ja Uus-Meremaal. Eestis on tähnikhirv sagenev eksikülaline, keda satub meile lõuna poolt jahifarmidest või Venemaalt naturaliseerunud asurkondadest.
Elupaik ja eluviis Eelistab künklikke või mägiseid alasid, kus on tihedama alusmetasaga laialehiseid metsi. Aktiivne peamiselt hämaral perioodil. Elavad perekondlike rühmadena, mille struktuur sõltub aastaajast. Suure arvukuse korral võivad moodustada kuni 60-isendilisi rühmi.
Toitumine Suvel eelistavad rohttaimi, talvel puude ja põõsaste võrseid, tammetõrusid ja põllukultuure. Merega piirnevatel aladel söövad ka merikapsast.
Sigimine Jooksuaeg kestab septembri keskpaigast novembri lõpuni. Üks isasloom paaritub mitme hirvelehmaga, keda võib haaremis olla 3-12. Tiinus kestab 220-241 päeva, poegi on tavaliselt korraga üks.
Areng Vasikas kaalub sündides 5-6 kg. Imetamine kestab 8-10 kuud, kuigi tasapisi hakkavad vasikad rohtu näksima juba üsna varakult. Vasikad jäävad emaga umbes aastaks, kuni sünnivad uued pojad. Tehistingimustes võivad elada 15-18-aastaseks.
Koht ökosüsteemis Mitmes piirkonnas oluline saakloom hundile ja ilvesele. Euroopas on tegu võõrliigiga, kes siia laiemalt levides võib teha märgatavat kahju siinsetele ökosüsteemidele ja ka metsamajandusele.
Ohustatus ja kaitse Oma looduslikul levilal on kadunud pea kõikjalt, alles vaid Jaapanis, kus on vastukaaluks liigagi arvukas. Mujal maailmas võõrliik.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri