Rebane

Rebane on pika saleda keha, suhteliselt lühikeste jalgade ja koheva sabaga koerlane. Kuigi tema karvkatte värvus on väga varieeruv, on see enamasti punaka varjundiga, kõhupool aga valkjas. Tegu on väga laialt levinud loomaga, kelle levila katab pea kogu Euraasiat ja Põhja-Ameerikat. Ka Eestis on ta tavaline metsaelanik, keda leidub arvukalt nii mandril kui ka saartel.

Kuigi rebane kohaneb kiiresti erinevate elupaikadega, eelistab ta põõsastikke ja erinevaid mosaiikseid maastikke, kus vahelduksid metsad ja põllumajandusmaad. Mitmel pool Euroopas ja kohati ka Eestis on rebased hakanud levima linnadesse. Osalt võib selle põhjuseks olla rebaste arvukuse tõus pärast marutaudivastaseid vaktsineerimiskampaaniaid, teisalt on tegu loomadega, kelle toidulaud on väga mitmekesine ja kes tänu oma kavalusele leiab süüa kerge vaevaga ka inimese lähedusest.

Metsarebased toituvad erinevatest väikestest selgroogsetest loomadest, kuid vahel söövad nad ka putukaid või isegi taimset toitu, nagu teravili ja õunad. Veekogude läheduses elutsevad rebased söövad sageli kalu või veelinde. Kevadel ja suvel moodustavad linnud ja linnupojad suure osa kõigi rebaste toidulauast. Sügistalvisel perioodil on põhitoiduks jällegi pisinärilised, eriti uruhiired ja leethiired.

Käitumiselt võib rebane sageli kassi meenutada, kuigi kuulub hoopis koerlaste sekka. Kuna rebase jalad on üsna lühikesed, pole ta eriti hea jooksja ning oma saaki ta pikalt jälitada ei armasta. Selle asemel hiilib ta kassi kombel saaklooma lähedale ning sooritab seejärel kiire sööstu. Üksiku eluviisiga loomadena märgistavad nad ka oma territooriumi natuke kassilikult - lisaks uriiniga märgistamisele on neil erilised lõhnanäärmed näopiirkonnas, mistõttu nad oma nägu sageli objektide vastu hõõruvad.