Valgejänes

Liiginimi eesti keeles Valgejänes.
Liiginimi ladina keeles Lepus timidus (L).
Rahvapäraseid nimesid Haavikuemand, haavikuisand, pikkkõrv, välejalg, kikkkõrv.
Kehamõõtmed Tüvepikkus 45...68 cm.
Kehamass Kaalub 2...5,8 kg.
Levik Eestis ja maailmas Eestis on laialt levinud sobivates biotoopides - peamiselt okaspuudega metsades ja rabades. Levinud ainult mandri-Eestis. Kogu levila hõlmab terve Põhja-Euraasia Islandist ja Iirimaast Sahhalini poolsaareni, Vaikse ookeani rannikul, ja tundrast Alpideni.  Euroopas on teda pidevalt halljänese poolt põhja poole tõrjutud.
Arvukus Eestis Valgejänese (ja üldse jäneste) arvukus on viimastel aastatel tunduvalt langenud. Loomade hulga vähenemise põhjusteks on eelkõige väikekiskjate ning eriti rebaste suur arvukus. Ka ilveseid on valgejänese seisukohast "liiga palju". Hetkeseisul võiks valgejäneseid Eestis olla umbes 10 000 ja 12 000 vahel. 1994. a. ametliku statistika põhjal oli vabariigis  valgejäneseid 24 000, paarkümmend aastat tagasi aga 43 000.
Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab metsi ja rabasid (enamasti okaspuudega), aga kohata võime teda ka mujal metsades, kust halljänes teda minema ei ole tõrjunud. Päris lagedale tuleb harva. Ta on üksikult elav, paigatruu ja väheliikuv loom.
Toitumine Valgejänes on rangelt taimetoiduline, tema toiduks on rohttaimed (eelistatult kõrrelised ja liblikõielised), paju-, kase-, haavaoksad ja -võrsed ning -koor. Iseloomulik on hästi arenenud koprofaagia, mis kompenseerib taimetoidulise kohta suhteliselt lihtsa mao ehituse -toidule lisanduvad pimesooles mikroorganismid, kes suudavad lagundada taimerakukesti, tekkiv väljaheide süüakse uuesti sisse otse pärakust ja teistkordselt seedetrakti läbimisel saadakse kätte palju rohkem toitaineid. Nii saadav lõplik väljaheide on suhteliselt kuiv ja kompaktne pabul. Valgejänes väljutab korraga üksikud suhteliselt suuremad ja kuivemad pabulad kui halljänes, kel on neid tunduvalt enam ning kelle pabulad on suurema veesisaldusega ja väiksemad.
Sigimine Jooksuaeg kestab veeburuarist juunini. Sigimine polügaamne, aastas on 2 või 3 pesakonda. Poegade arv 1...6.
Areng Tiinus vältab kuni 50 päeva. Pojad sünnivad aprillist augustini (harva märtsis). Vastsündinud kaaluvad umbes 100 g. Taimetoitu hakkavad tarvitama juba teisel elunädalal, kuid imetamine toimub terve kuu. Seejärel noorloomad iseseisvuvad.
Koht ökosüsteemis Valgejänes on langeva arvukusega halljänese poolt väljatõrjutav loom. Teda ka kütitakse.
Ohustatus ja kaitse Valgejänese peamisteks vaenlasteks on rebased, ilvesed ja suured kullilised ja kakulised. Valgejänes ei ole looduskaitse all.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri