Hallhüljes - täiendav info

Hallhüljes

Liiginimi eesti keeles Hallhüljes.

Liiginimi ladina keeles Halichoerus grypus Farb.

Rahvapäraseid nimesid

Kehamõõtmed Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5...2,7 (harva üle 3) m ja emasloomade pikkus on 1,6...1,9 m.

Kehamass Täiskasvanud isaslooma kaal on 250...300 kg ja emasloomal 180...250 kg.

Levik Eestis ja maailmas Eestis on elupaigaks Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümbrus. Maailmas on veel kaks eraldi levilat. Üks asub Atlandi ookeani loodeosas Ameerika ranniku lähedal, Saint Lawrence'i lahe piirkonnas ja Gröönimaa ümbruses. Teine Atlandi ookeani kirdeosas, Briti saarte, Skandinaavia poolsaare, Murmanski ranniku ja teravmägede ümbruse rannavetes.

Arvukus Eestis

Elupaik ja -viis Elupaigaks ulgumere saarte ja laidude ümbruses. Paikse eluviisiga.

Toitumine Toiduks peamiselt kalad - tursk, lest. lõhilased, heeringlased. Kalade kõrval sööb märgatavas koguses veeselgrootuid ja taimi.

Sigimine Innaaeg on varakevadel. Isasloomad omavad sellel ajal 6...7 emasloomaga haaremeid.

Areng Tiinus kestab aasta. Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis, tavaliselt üks. Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda, vees hakkavad käima umbes üheksa kuusena.

Koht ökosüsteemis Vaenlasi peale inimese meie vetes pole, poegi võivad ohustada kotkad. Kohati võib tekitada kahju kalamajandusele.

Ohustatus ja kaitse Ohustab Läänemere reostumine, küttimine ja laevaliiklus. Poegi ohustavad pehmed talved, kuna nad ei oska algul ujuda ja veedavad suhteliselt pika perioodi jää peal. Kuulub kaitstavate liikide teise kategooriasse.

Liiginimi eesti keeles	Hallhüljes.
Liiginimi ladina keeles	Halichoerus grypus Farb.
Rahvapäraseid nimesid
Kehamõõtmed	Täiskasvanud isasloomade pikkus on 2,5...2,7 (harva üle 3) m ja emasloomade pikkus on 1,6...1,9 m.
Kehamass	Täiskasvanud isaslooma kaal on 250...300 kg ja emasloomal 180...250 kg.
Levik Eestis ja maailmas	Eestis on elupaigaks Läänemere ulguosa saarte ja laidude ümbrus. Maailmas on veel kaks eraldi levilat. Üks asub Atlandi ookeani loodeosas Ameerika ranniku lähedal, Saint Lawrence'i lahe piirkonnas ja Gröönimaa ümbruses. Teine Atlandi ookeani kirdeosas, Briti saarte, Skandinaavia poolsaare, Murmanski ranniku ja teravmägede ümbruse rannavetes.
Arvukus Eestis
Elupaik ja -viis	Elupaigaks ulgumere saarte ja laidude ümbruses. Paikse eluviisiga.
Toitumine	Toiduks peamiselt kalad - tursk, lest. lõhilased, heeringlased. Kalade kõrval sööb märgatavas koguses veeselgrootuid ja taimi.
Sigimine	Innaaeg on varakevadel. Isasloomad omavad sellel ajal 6...7 emasloomaga haaremeid.
Areng	Tiinus kestab aasta. Pojad sünnivad veebruari lõpus - märtsis, tavaliselt üks. Iseloomulikud on poegimiskolooniad. Vastsündinud on hallikasvalge pehme karvaga ja ei oska ujuda, vees hakkavad käima umbes üheksa kuusena.
Koht ökosüsteemis	Vaenlasi peale inimese meie vetes pole, poegi võivad ohustada kotkad. Kohati võib tekitada kahju kalamajandusele.
Ohustatus ja kaitse	Ohustab Läänemere reostumine, küttimine ja laevaliiklus. Poegi ohustavad pehmed talved, kuna nad ei oska algul ujuda ja veedavad suhteliselt pika perioodi jää peal. Kuulub kaitstavate liikide teise kategooriasse.