1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri

Imetajate üldiseloomustus


Keda nimetatakse imetajateks?

Imetajate (Mammalia) klassi esindajaid peetakse kõige kõrgemal arengutasemel olevateks selgroogseteks. Imetajaid on maailmas ligikaudu 4500 liiki. Eestis leitud alla 80 liigi imetajaid. Nende kohta lugege täpsemalt Eesti imetajate viida alt.


Milline on imetajate välimus?

Imetajad on väga erineva kehakuju, suuruse ja välimusega. Enamikel katab keha tihe karvastik, vähestel liikidel see puudub. Imetajate jalad võivad olla pikad, lühikesed või hoopis muundunud loibadeks. Mõnel liigil saba puudub, teistel ületab aga kere pikkuse mitmekordselt. Kõige väiksem imetaja on kääbus-karihiir, kelle kehamass algab 1.5 grammist. Maailma suurimaks imetajaks on sinivaal (kuni 190 tonni, pikkus ligikaudu 30 meetrit), maismaaimetajaist - aafrika elevant (kuni 5.7 tonni). Eesti suurim imetaja on kuni 600 kg kaaluv põder. 


Kus imetajad elavad?

Enamik imetajaid on maismaaloomad. Neid võib kohata peaaegu kõikjal: metsades, mägedes või lagedal avamaastikul, külmadel polaaraladel või palavas kõrbes. Enamik maismaaimetajaid elutseb maapinnal, mõned aga ka maa sees või puude otsas. Mitmed vees elavad liigid (nt. vaalad) meenutavad välimuselt rohkem kalu kui teisi imetajaid. Osa imetajaid sallib inimese lähedust, paljud aga elavad väga varjatult. 


Kuidas imetajad liiguvad?

Imetajate liikumisviis sõltub nende elupaigast. Lagendike ja tasandike loomad on kohastunud kiireks jooksuks, paljud metsaelanikud aga puude otsas ronimiseks. Vaalaliste jäsemed on muundunud uimetaolisteks loibadeks, mis võimaldavad neil ujuda sarnaselt kaladega. Vähesed liigid on ka lennuvõimelised (nt. nahkhiired).


Kuidas imetajad hingavad?

Imetajate hingamiselundeiks on paarilised kopsud, mis paiknevad rinnaõõnes. Kõik imetajad, ka vees elavad, hingavad õhuhapnikku. Hingamise sagedus on imetajatel erinev: suuremad loomad hingavad harvemini, väiksemad sagedamini. Näiteks vaal võib hingamata kuni kaks tundi vee all viibida, hiir aga hingab üle 150 korra minutis.


Milline on imetajate vereringe?

Nagu lindudelgi on imetajatel neljaosaline süda. Nende kopsu- ja kehavereringe on lahus. Seetõttu on imetajad püsisoojased, st. nende kehatemperatuur ei sõltu oluliselt välistemperatuurist. 


Mida imetajad söövad?

Toitumisviisi järgi jaotatakse imetajaid kolme rühma: taimtoidulised, segatoidulised ja kiskjad. Taimtoidulised imetajad söövad peamiselt rohttaimi, aga ka juuri, puulehti, võrseid, vilju jms. Kiskjad püüavad elussaaki või toituvad surnud loomadest. Segatoidulised söövad nii taimset kui loomset toitu. Toidu purustamiseks kasutavad imetajad suuõõnes paiknevaid hambaid. 


Millised on imetajate peamised meeleelundid?

Imetajate juhtivateks meelteks on kuulmine ja haistmine. Ainukese loomarühmana omavad imetajad väliskõrva (kõrvalesta). Meeleelundite arengutase ja ehitus sõltub looma eluviisist. Haistmine on kõige paremini arenenud kiskjalistel, närilistel ja putuktoidulistel. Üksnes vaalalistel ja loivalistel on haistmine nõrk. 


Kuidas imetajad sigivad ja arenevad?

Imetajad on lahksugulised, viljastamine toimub kehasiseselt. Nende looteline areng toimub ema organismis ning on väga erineva pikkusega. Väiksematel loomadel on tiinus lühem (mõnedel närilistel vaid 11...13 päeva) ning seetõttu saavad nad sagedamini poegida (hiired 6...8 korda aastas). Suurematel loomadel kestab see kauem (india elevandil kuni 500 päeva) ja nad poegivad  korra mitme aasta tagant. Ka poegade arv on imetajatel erinev - see sõltub looma suurusest. Väikestel loomadel sünnib palju poegi (rotil kuni 22), suurtel sageli vaid üks. 

Vastsündinud poegi toidetakse piimaga, mis tekib piimanäärmetes. Poegade toitmine piimaga on imetajatele ainuomane - sellest tulenebki klassi nimetus. Vastsündinud loomad on väga erineva arengutasemega. Kiskjate pojad on algselt enamasti abitud, paljad ja pimedad. Rohusööjate pojad on sündides karvased ning nägijad ja võivad paari tunni möödudes iseseisvalt emale järgneda. Imetajad saavutavad suguküpsuse erinevas vanuses: näiteks leethiired ühekuuselt, ninasarvikud aga alles kahekümne aastaselt.