Kodurott

Liiginimi eesti keeles Kodurott
Liiginimi ladina keeles Rattus rattus L.
Rahvapäraseid nimesid Mustrott, rott.
Kehamõõtmed Tüvepikkus 15...25 cm.
Kehamass Kaal 190...250 grammi.
Levik Looduslik levila on Indias. Sealt levinud inimese kaasabil üle kogu maakera. Eestisse jõudis 13. saj. Kaasajal on levinud peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eestis, kuhu ta on tõrjutud rändroti poolt.
Arvukus Kohati tavaline.
Elupaik ja -viis Täielikult inimkaasleja. Asustab pööninguid ja lakku. On hea ronija. Ilma inimeseta nähtavasti Eesti alal elada ei suudaks. Närib üsna valikuta peaaegu kõike mis ette jääb ja võib nii inimestele suurt kahju tuua.
Toitumine Ta on kõigetoiduline, kuid eelistab taimtoitu. Söögi suhtes nõudlik ei ole. Võib esineda raipesöömist ja kannibalismi.
Sigimine Tavaliselt sigib 2...6 korda aastas (märtsist oktoobrini). Soodsatel tingimustel võib sigida ka aasta ringi. Tiinus kestab 20...24 päeva. Poegi on ühes pesakonnas 7...12.
Areng Pojad on sündides paljad ja pimedad. Nägijaks saavad kahe nädala vanuselt. Imetamine kestab kolm nädalat. Suguküpseks saavad kahe kuuselt. Keskmine vanus on 2,5 piirvanus 3 aastat.
Koht ökosüsteemis Võib olla toiduks pisikiskjatele ja röövlindudele, kuid peamiseks vaenlaseks on inimene. Levitab mitmesuiguseid haigusi ja võib sellega suurt kahju tuua.
Ohustatus ja kaitse Puudub.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri