Metssiga

Liiginimi eesti keeles Metssiga
Liiginimi ladina keeles Sus scrofa L.
Rahvapäraseid nimesid Kutu
Kehamõõtmed Tüvepikkus 110…200 cm
Kehamass 70…250 (350) kg
Levik Levinud on pea kõikjal Euroopas (v.a. Inglismaa ja enamus Skandinaaviat), Aasia lõunaosas ja Põhja-Aafrikas. Eesti asub levila põhjapiiril ja seoses kliimatingimuste muutumistega on ta aeg ajalt Eesti aladel esinenud ja aeg ajalt mitte (puudus näiteks 17. - 19. saj). Pidevalt kuni praeguse ajani on ta Eestit asustanud umbes 1920. aastatest.
Arvukus Eestis üle 10 tuhande.  Arvukus sõltub eelkõige biotehnilistest töödest.
Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab niiskemaid, heade varjetingimustega metsi: laialehised ja segametsad, sooservad, veekogude kaldaalad. Liigub väga palju tihnikutes. Eelistatult elab mosaiiksel maastikus. Aktiivne on ta videvikus ja öösiti. Väga hea haistmise ja kuulmisega. Elavad karjas, v.a. suguküpsed kuldid, kes liiguvad ringi üksikult.
Toitumine Ta on tüüpiline kõigesööja. Eelistatult toitub taimedest. Kevadel ja suvel sööb taimede maapealseid osi, milledele lisanduvad talvel peamise toiduse moodustavad taimede maa-alused osad: võilill, teeleht, kartul, käpalised, teravili jne. Loomsest toidust sööb vihmausse, limuseid, konni, pisiimetajaid, linnumune ja -poegi. Toidupuuduse korral võib esineda kannibalismi.
Sigimine Jooksuaeg kestab metssigadel novembrist detsembrini.   Pojad sünnivad märtsi lõpus või aprilli algul (tiinus kestab 18…20 nädalat) hoolikalt ettevalmistatud pesas. Põrsaid on tavaliselt 4…12. Emised võivad ka kaks korda aastas innelda ja seepärast ei ole ka augustis septembris sündinud pesakonnad eriti haruldased.
Areng Põrsad jäävad pessa nädalaks. Seejärel jäetakse pesa maha. Imetamine kestab kuni neli kuud, misjärel põrsad lähevad täielikult looduslikule toidule üle. Suguküpsus saabub reeglina 20 kuu vanuselt, kuid soodsatel tingimustel võivad sügisel innelda juba ka kevadised põrsad. Sellisel juhul sünnib reeglina väike pesakond. Elada võivad metssead kuni 25 aasta vanusteks (tavaliselt siiski mitte üle 9 aasta).
Koht ökosüsteemis Metsseal on vaenlasteks: hundid, karud, inimene. Põrsastele on ohtlik ilves. Ise võib ta oma tuhnimisega põhjustada suuri muutusi taimekooslustes.
Ohustatus ja kaitse Metsseale on lubatud jaht varitsus- ja hiillimisjahina aastaringselt, välja arvatud põrsastega emistele.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri