Põder

Põder on hirvlaste sugukonna suurim esindaja ja meie metsade suurim loom. Teistest hirvlastest eristavad teda suhteliselt kõrged jalad ja suur pea, ninamikul küür. Karvkatte värvus on pruunikasmust, kuid jalad on heledamad. Vasikad on punakaspruuni karvaga. Isastel põtradel on massiivsed ja tugevasti harunenud sarved.

Põder on laia levikuga liik, keda leidub nii Euraasia kui ka Põhja-Ameerika metsa- ja metsatundraaladel. Euroopas jääb nende levila lõunapiir Poolasse ja läänepiir Skandinaaviasse. Eestis on tegu arvuka ja laialt levinud loomaga, keda leidub nii mandril kui ka suurematel saartel.

Eluviisilt on põdrad üksikud või moodustavad väikesi gruppe. Vahel on toitumiskohtades täheldatud isegi 25-50 isendist koosnevaid gruppe. Põdrad eelistavad madalamaid ja liigniiskeid elupaiku. Tänu oma pikkadele jalgadele suudavad nad läbi sumada üsna sügavast veest (ja lumest). Sobivat toitu leidub sageli ka metsastuvatel raielankidel või põlendikel, kusjuures aasta jooksul vahetatakse elupaika vastavalt sellele, kus parasjagu rohkem toitu leidub. Toitumistüübilt on põder dendrofaag; see tähendab, et põhiliselt toitub ta puittaimede erinevatest osadest. Aastaringselt on tema põhitoiduks paju-, haava- või pihlakavõrsed, okaspuudest sööb ta meelsasti ka männi koort, okkaid ja võrseid. Suve esimesel poolel on tema menüüs ka mitmesugused rohttaimed, kevadel ja sügisel aga puhmarinde taimed. Kui suveperioodil võib põder süüa lausa 150 liiki erinevaid toidutaimi, siis talve lõpuks kahaneb see 5-19 liigini. Veekogude ääres võib põder süüa veetaimi, millest saab kasulikke mineraalaineid. Veetaimede kättesaamiseks on põder võimeline kuni 2 minutiks vee alla sukelduma.

Põtrade sigimisperiood algab augusti lõpus või septembri alguses. Sel ajal aktiveeruvad lõhnanäärmed, mille abil endast liigikaaslastele märk maha jätta, samuti hakatakse aktiivsemalt häälitsema. Üks isapõder võib paarituda mitme emapõdraga. Pärast sigimishooaja lõppu, novembris või detsembris, heidab isane oma sarved maha ja asub uusi kasvatama. Emaslooma tiinus kestab umbes 8 kuud ning maikuus sünnib 1-2 (vahel harva kuni 4) 6-16 kg kaaluvat vasikat. Üheks aastaks jäävad vasikad ema hoole alla, uute vasikate sündides aga asuvad iseseisvat elu elama.

Paljud vasikad hukkuvad juba esimesel eluaastal, peamiselt kiskjate tõttu. Põdra looduslikeks vaenlasteks on hundid ja pruunkarud. Sageli võidakse hukkuda ka uppumise tagajärjel, kui talvel nõrgast jääst läbi vajutakse. Kuigi põtradel on palju haigusi, on nende suremus haiguste tõttu väike, samas teevad neile kohati liiga põdrakärbsed ja puugid.

Loe täiendavat infot!

1. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik

3. Siinkäsitletavate imetajate liiginimekiri