Metstuhkur ehk tuhkur on pika saleda keha ja koheva
karvastikuga kärplane, kelle tunneb kõige paremini ära tema näo järgi.
Nimelt on neil näol tume mask, meenutades natuke pesukaru. Seljal on
tuhkru karv tumepruun või mustjas ning selle alt paistab välja heledam
kollakas aluskarv, kõhupool on seljast tumedam. Tuhkru saba on tume ja
kaetud väga koheva karvastikuga. Kõrvad on väikesed ja ümarad.
Tuhkrud on levinud Euroopas, kus nende areaali põhjapiir ulatub
Kesk-Soomesse ja idapiir Uuraliteni. Sageli on tuhkrute elupaigaks
kultuurmaastikud või siis ökotonid ehk erinevate biotoopide servaalad,
näiteks metsaservad. Samuti meeldib neile väiksemate veekogude, näiteks
kraavide, ojade või tiikide lähedus ning niiskemad metsad. Kuna inimese
lähedust tuhkur ei pelga, võib ta probleemideta elada ka taluhoonete
läheduses, asulates või isegi linnades, luusides eriti kanalate
ümbruses.
Tegu on üksiku eluviisiga loomaga, kes peab jahti hämaras või öösel.
Tegu on kiskjaga, kes sööb kõiki teisi, kellest jõud üle käib. Tema
põhitoiduks on närilised ja kahepaiksed, kuid võimaluse korral murrab ta
ka jäneseid või kanalisi, samas ei ütle ta ära ka putukatest, ussidest
ja limustest. Kui toitu on külluses, võib tuhkur koguda tagavarasid.
Päevasel ajal puhkab tuhkur varjepaigas, milleks võib olla mõne teise
looma urg või mõni lihtsam koht, nagu puuriit, heinahunnik, põrandaalune
või pööning.
Tuhkrute jooksuaeg on kevadel, märtsis-aprillis. Sel ajal võivad
isasloomade vahel toimuda raevukad võitlused. Emasloomade tiinus kestab
umbes 1,5 kuud ning maikuus sünnivad pojad, keda on tavaliselt korraga
4-6. Sügiseks pojad iseseisvuvad, kuid nende suremus esimesel sügisel on
äärmiselt suur. Tuhkruid võivad murda kõik nendest suuremad kiskjad ja
röövlinnud. Täiskasvanuikka jõudnud tuhkrud võivad elada kuni
4-aastaseks.
