Angerjas

Liiginimi eesti keeles. Angerjas
Liiginimi ladina keeles Anguilla anguilla (L.)
Rahvapäraseid nimesid Ualan, pikk, põõsaalune, nulk, viu, vantsus
Kehamõõtmed Kehapikkus on täiskasvanud angerjatel, kes on alustanud rännet kudemispaika, 60...90 cm ja kaal 0,4...2 kg. Kehamass ja pikkus sõltub soost ja vanusest, emased on suuremad. Isased ei kasva üle 58 cm ja 280 g, emased on peaaegu kaks korda suuremad. Eestis püütud suurim emane kaalus 5,3 kg. Maailmarekordiks on 6,6 kg ja 133 cm.
Levik Laialt levinud Atlandi ookeani põhjaosas Sargasso merest Põhja-Ameerika ja Euroopa ning Põhja-Aafrika rannikuni. Asustab nii rannikumerd kui ka merega seotud siseveekogusid. Eestis levinud ranniku lahtedes ja väinades. Noored angerjad tungivad ka sisevetesse, peamiselt Pärnu jõgikonna jõgedesse, varem ka Narva jõe kaudu Peipsisse. Kunstlikult asustatakse maime Võrtsjärve ja ka teistesse järvedesse.
Arvukus Arvukus on viimase 50 aastaga tugevalt langenud, siseveekogudesse on viimase 70 aasta jooksul asustatud miljoneid maime.
Elupaik ja -viis Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev, meil elavad riimveelistes merelahtedes ja mageveekogudes. Eelistavad suhteliselt madalaid, mudaseid, piisavalt tiheda taimestikuga veekogusid. Vajab vee kõrget hapnikusisaldust, seega tiikides ja basseinides hakkama ei saa. Elavad üksikuna, päeval veekogu põhjamudas või kivide ja juurikate all, öösel väljuvad avavette toituma. Talve veedab taliuinakus
Toitumine Angerjas on röövtoiduline kala enamasti toitub suurtest põhjaselgrootutest (limused, putukavastsed, ussid, kirpvähilised) ja väikestest kaladest. Võrtsjärves on põhitoiduks suured surusääskede vastsed ja nukud. Toitumine on kõige intensiivsem mais-juunis ja augustis-septembris, alla 8 vees ei toitu. Ka kudemisrände ajal angerjas ei toitu.
Sigimine Suguküpseks saavad emased 65...85 cm ja isased 35...45 cm pikkusena, umbes 10...12 aasta vanuselt. Kudemiseks rändavad ligi 6000 km kaugusele Sargasso merre. Koeb avavees suhteliselt sügaval (~400 m, vahel isegi üle 1000 m). Marja hulk vastavalt kala suurusele 750 tuhat...3 miljonit. Marjatera suurus 0,9...1,4 mm.
Areng Koorunud 2...3 mm pikkused läbipaistvad vastsed kanduvad Sargasso merest samal ajal usinasti toitudes ~ 2,5 aastaga Golfi hoovuse abil Euroopa läänerannikule. Seal moonduvad läbipaistva lible taolised vastsed nn klaasangerjateks ehk angerjamaimudeks (endiselt läbipaistvad kuid rinnauimedega ja rohkem angerja sarnased), kes tungivad magevette. Seal elavad ja kasvavad suguküpseks saamiseni. Sugu on määramata kuni 24 cm kehapikkuseni. Täiskasvanuina laskuvad taas merre ning siirduvad Sargasso merre kudema. Sigivad vaid üks kord elus, pärast kudemist hukkuvad. Eluiga võib küündida 25...40 aastani, akvaariumis on elanud angerjas isegi 88 aastaseks.
Koht ökosüsteemis Looduslikke vaenlasi täiskasvanud angerjail praktiliselt pole. Inimesed hindavad kõrge rasvasisaldusega (kuni 40%) ja maitsvat liha marineeritult ja suitsutatult. Töönduslikult kasutatakse nii looduslikust kui kunstlikust asurkonnast püütavaid angerjaid.
Ohustatus ja kaitse Angerjaid ohustab röövpüüdmine, seda eriti neile sobivais talvituspaikades (väinad, saarte, madalike, muulide ümbrus). Varude kaitseks kehtestatud meres alammõõt 35 cm, Võrtsjärves, Peipsi, Pihkva ja Lämmijärves ning Emajões 55 cm, teistes siseveekogudes 50 cm.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri