Nurg on kõrge ja külgedelt lamendunud kehaga, latikat meenutav kala. Nuru selg on tõmmu, sinaka, oliivroheka või pruunika tooniga. Küljed on hõbevalged ja kõht täiesti valge, paarisuimed punakad. Kehapikkus võib ulatuda 38 cm-ni ja kaal 900 g-ni.
Eestis elab nurg umbes 70 järves, enamasti koos latikaga, paljudes aeglase vooluga jõgedes ning madala soolsusega rannikumeres, eriti levinud Pärnu lahes ja Väinameres. Nurg asustab järvede ja merelahtede kaldavöödet, avamerele ta eriti ei tiku.
Nurud elavad põhja lähedal tegutsevates parvedes ning toituvad põhjaorganismidest, kelle hulka kuuluvad putukavastsed, koorikloomad, limused, samuti kasutatakse taimeosakesi, vähemal määral ka kalu ja kalamarja. Veepõhjast toitu otsides neelavad nurud alla ka ohtralt muda. Sageli moodustavad nurud segaparvi latikate, särgede ja ahvenatega.
Nurg koeb mai teisest poolest juuli keskpaigani, mil vesi on juba piisavalt soe. Koelmukohtadeks valitakse ujuvate roosaarte alused või kaisla, pilliroo ja hundinuia juured. Koetud mari kleepub veetaimedele ja vastne koorub 4...6 päeva möödudes. Nurgu peetakse aeglase kasvuga kalaks, kes hakkab sigima 3...5 aasta vanuselt. Emaste nurgude eluiga võib ulatuda 23, isastel aga kõigest 13 eluaastani.
Luisuse tõttu nurgu toiduks eriti ei kasutata, küll aga on ta looduses oluline kui röövkalade toiduobjekt. Inimesed on noori nurgusid kasutanud õngesöödana.
|
|
|
|