Koger
Koger on matsakas, hea toitumise korral kõrge
küüruga ja külgedelt lamenenud kehaga kala, kelle pikkus on keskmiselt
10...25 cm ja kehamass 50...500 g. Kogre värvus võib olla olenevalt
elupaigast väga mitmekesine: selg on tume, hallikas- või
pruunikasroheline. Pronksikarva küljed kuldse helgiga, kõht
kollakashall, uimed kollakaspunasest rohekashallini. Eestist püütud
suurim koger oli 45 cm pikk ja kaalus 2,4 kg.
Koger paistab silma oma mudalembese eluviisi
poolest. Ta on seisvate või nõrgalt läbivoolava veega,
taimestikurikaste järvede elanik. Eestis eristatakse kahte tüüpi
kokresid: järvekogred ja mudakogred. Viimased on kääbuskasvulised ja
asustavad eriti väikseid ja mudaseid tiike. Lisaks iseloomustab kokre
veel äärmiselt visa hing: nimelt võib ta talvel ellu jääda isegi siis,
kui veekogu põhjani läbi külmub või veekogu jääb ummuksile. Sel juhul
võib koger pugeda kuni 70 cm sügavusele mutta. Pärast karmi talve, kui
veekogu on olnud pikalt jääs, võib koger sageli jääda antud veekogu
ainsaks kalaliigiks. Selline vastupidavus ilmneb ka suvel, kui järved
ja lombid kipuvad ära kuivama.
Kogred toituvad mudas elutsevatest organismidest -
enamasti surusääsklaste vastsetest, aga ka lihtsalt taimsest kõdust ja
mudast. Koger koeb juunist augustini veekogu taimestikurikastes
osades. Et ta on väga soojalembene kala, siis peab ka veetemperatuur
kudemise alguseks olema vähemalt 16...18 °C. Kudemine toimub rühmiti
ning on kärarikas ja silmapaistev tegevus. Tavaliselt on emased
sügavamal, isased aga karglevad ja hüplevad ülevalpool. Koetud ja
viljastatud mari areneb veetaimedele kleepunult. Sõltuvalt
veetemperatuurist, koorub 5...6 mm pikkune vastne 3...4 päeva pärast.
Koger saab suguküpseks 3...5 aasta vanuselt ning arvatavasti võib ta
eluiga ulatuda 20...30 aastani.
Kogred on maitsva lihaga, kuid toidukalana vähe
hinnatud. Kokrede mudamaitse, mis on mudas veedetud aastate tagajärg,
on hõlpsalt kõrvaldatav, hoides kalu enne söömist mõnda aega puhtas
vees. Koger kasvab aeglaselt, ja seetõttu teda kalakasvatuslikult
eriti ei hinnata. Looduskaitse alla ei kuulu.