Karpkala - täiendav info

Karpkala

Liiginimi eesti keeles Karpkala, sasaan

Liiginimi ladina keeles Cyprinus carpios (L.)

Rahvapäraseid nimetusi Karp, karvikala, karbikala.

Kehamõõtmed Võib kasvada kuni 1,2 m pikkuseks.

Kehamass Võib kaaluda kuni 20 kg.

Levik Looduslik levila hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi. Sasaani kultuurvormi, karpkala, on levitatud kogu maailma parasvöötmepiirkondadesse. Eestis kasvatatakse alates 1893. aastast. Klimaatilistel põhjustel on karbikasvatus osutunud võimalikuks ainult Lõuna-Eestis.

Arvukus Looduslikes veekogudes paiguti, ainult Lõuna-Eestis.

Eluviis Looduses asustab madalaid, seisva või nõrgalt voolava veega, taimestiku- ja põhjaloomastikurikkaid mudase põhjaga veekogusid. Eelistab hästi soojenevat vett, sobivaim temperatuur karbi elutegevuseks on 18...20 °C. Karpkala talub hästi madalat hapnikusisaldust vees ja ka riimvett. On paikse eluviisiga, elab üksikuna. Talve veedab veekogu sügavamates osades talveunes.

Toitumine Karpkala on segatoiduline, tarbides nii taimset kui loomset toitu. Tiigikarpkaladele antakse lisaks loomsele toidule ka teraviljast, kartulitest ja muudest taimekasvatussaadustest koosnevat sööta. Maimud toituvad ainuraksetest, koorikloomadest, mardikavastsetest, tigudest. Suuremat kasvu karpkaladel esineb ka röövtoidulisust.

Sigimine Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks koelmuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks sobivaim veetemperatuur on 18...20 °C, ning see võib toimuda maist juuni teise pooleni. Mari areneb veetaimedele kleepunult ning selle hulk on 63...790 tuhat ning marjatera läbimõõt 1,5...1,8 mm.

Areng Inkubatsioon kestab sõltuvalt veetemperatuurist 4...7 päeva. Koorudes on vastne 5 mm pikk. Suguküpseks saab 4...6 aasta vanuselt. Karpkala võib elada rohkem kui 40 aastat vanaks.

Koht ökosüsteemis Karpkala on peamine kala meie soojaveelises tiigimajanduses kiire kasvu ja maitsva liha tõttu.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Karpkala, sasaan
Liiginimi ladina keeles	Cyprinus carpios (L.)
Rahvapäraseid nimetusi	Karp, karvikala, karbikala.
Kehamõõtmed	Võib kasvada kuni 1,2 m pikkuseks.
Kehamass	Võib kaaluda kuni 20 kg.
Levik	Looduslik levila hõlmab Musta, Kaspia ja Araali mere vesikondi. Sasaani kultuurvormi, karpkala, on levitatud kogu maailma parasvöötmepiirkondadesse. Eestis kasvatatakse alates 1893. aastast. Klimaatilistel põhjustel on karbikasvatus osutunud võimalikuks ainult Lõuna-Eestis.
Arvukus	Looduslikes veekogudes paiguti, ainult Lõuna-Eestis.
Eluviis	Looduses asustab madalaid, seisva või nõrgalt voolava veega, taimestiku- ja põhjaloomastikurikkaid mudase põhjaga veekogusid. Eelistab hästi soojenevat vett, sobivaim temperatuur karbi elutegevuseks on 18...20 °C. Karpkala talub hästi madalat hapnikusisaldust vees ja ka riimvett. On paikse eluviisiga, elab üksikuna. Talve veedab veekogu sügavamates osades talveunes.
Toitumine	Karpkala on segatoiduline, tarbides nii taimset kui loomset toitu. Tiigikarpkaladele antakse lisaks loomsele toidule ka teraviljast, kartulitest ja muudest taimekasvatussaadustest koosnevat sööta. Maimud toituvad ainuraksetest, koorikloomadest, mardikavastsetest, tigudest. Suuremat kasvu karpkaladel esineb ka röövtoidulisust.
Sigimine	Sasaani looduslikeks koelmuteks on veekogu madalad ja taimestikurikkad osad või suurvee poolt üleujutatavad jõgede suudmealad. Karpkalale on parimaks koelmuks rohukamaraga kaetud tiigid, mis täidetakse veega vaid kudemisperioodiks. Kudemiseks sobivaim veetemperatuur on 18...20 °C, ning see võib toimuda maist juuni teise pooleni. Mari areneb veetaimedele kleepunult ning selle hulk on 63...790 tuhat ning marjatera läbimõõt 1,5...1,8 mm.
Areng	Inkubatsioon kestab sõltuvalt veetemperatuurist 4...7 päeva. Koorudes on vastne 5 mm pikk. Suguküpseks saab 4...6 aasta vanuselt. Karpkala võib elada rohkem kui 40 aastat vanaks.
Koht ökosüsteemis	Karpkala on peamine kala meie soojaveelises tiigimajanduses kiire kasvu ja maitsva liha tõttu.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla.