Haug

Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi piklik keha on läbilõikes ovaalse kujuga, pea on pikk, suured silmad asetsevad suhteliselt kõrgel ja suur suu on pardinokataoliselt lapergune. Selja- ja pärakuuim asetsevad vastakuti ja sabauime lähedal. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, küljed heledamad, kõht on valkjas. Külgedel on heledatest laikudest triipudeni varieeruv muster, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel.

Haug asustab peaaegu kõiki Eesti siseveekogusid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga kala, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad kõikvõimalikud väiksemad kalad, peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt, enamasti pea ees. Tihti tarvitatakse toiduks ka väiksemaid ja nõrgemaid liigikaaslasi.

Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillist maini. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad, kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule. Vastsed kooruvad olenevalt veetemperatuurist 12...25 päeva pärast. Maimud toituvad alguses selgrootutest, hiljemalt oma esimese suve lõpuks lähevad üle röövtoidule.

Haug on meie sisevete tähtsamaid püügikalu, ta liha on rasvavaene ja sobib hästi dieettoiduks. Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstlikult. Looduskaitse alla ei kuulu.