Ogalik - täiendav info

Ogalik

Liiginimi eesti keeles Ogalik

Liiginimi ladina keeles Gasterosteus aculeatus (L.)

Rahvapäraseid nimesid Agalik, ogalas, ogarull, okkarull, luuk, kripka, pistakarka, pistaribka, piistak, kostuk, hakk, träägel, sääger, piik, sitspiik, sitapiik, raudak, kuningas.

Kehamõõtmed Pikkus enamasti on 3,5...8 cm, Kattegati väinas ja Vaikses ookeanis maksimaalselt 11 cm.

Kehamass Kaalub enamasti 1,5...4 g.

Levik Ogalikku leidub Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosades ning kogu Läänemeres. Eestis on levinud rannikuvetes kogu vabariigi piires, eriti massiliselt on teda Soome lahes ja Pärnu jões. Elab ka üksikutes järvedes, millest enamik on rannikul asuvad jäänukjärved ning ka Peipsi-Pihkva järves.

Arvukus Rannikumeres esineb küllaltki massiliselt, vähesel määral Peipsis.

Elupaik ja -viis On avaveelise eluviisiga merekala, kuid Eestis esineb peamiselt ranniku ja saarte läheduses. Üldiselt on ogalik paikne, kuid kudema suundub jõgede suudmealadele. Elab parves ja on päevase eluviisiga. Isased on kudemise ajal territoriaalsed. Talvituvad suurtesse parvedesse koondunult avavees.

Toitumine Ogalikud on segatoidulised. Toituvad planktilistest vähikestest, putukatest, ussikestest, taimedest, ka kalamarjast ja kalamaimudest. Vastsed toituvad zooplanktonist.

Sigimine Koeb aprilli lõpust juulini, vaikses ja madalas vees nii meres kui magevees. Kudemisel hõivab isane territooriumi ja kannab liivalohku taimeosi, kleepides need kokku lima ja neerupealsete eritisega. Õunasuurusesse kuhja puurib isane pesaõõnsuse. Ühte pessa koeb üks või mitu emast. Lõimetishoole on kõrgel tasemel: isaskala ventileerib marja kogu inkubatsiooni vältel ja hoolitseb vastsete eest ka peale nende koorumist. Marjatera läbimõõt on 1,5...1,7 mm ja marja hulk väike, vaid 200...1600.

Areng Marja areng kestab 10 °C juures 7...10 päeva. Isane õhutab sel ajal marja rinnauimede liigutamise abil. 7 mm pikkuselt kooruvad vastsed viibivad pesas 4...6 päeva. Isasogalik hoolitseb nende eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni noored hakkavad ise toitu otsima. Ogalikud saavad suguküpseks 1 aasta vanuselt. Eluiga ulatub maksimaalselt 3...4 aastani, kuid paljudel juhtudel surevad ogalikud juba pärast esimest kudemist.

Koht ökosüsteemis Ogalik on toiduks paljudele röövkaladele nagu ahven, koha, luts, lõhe, angerjas, haug ja paljude kalade toidukonkurent. Teada-tuntud kui teiste kalade marja hävitaja. Kalamajanduse seisukohalt on väikese tähtsusega prügikala, teda kasutatakse õngesöödana, sigade ja kanade toiduna ja kalajahu tootmiseks.

Ohustatus ja kaitse Ei kuulu looduskaitse alla.

Liiginimi eesti keeles	Ogalik
Liiginimi ladina keeles	Gasterosteus aculeatus (L.)
Rahvapäraseid nimesid	Agalik, ogalas, ogarull, okkarull, luuk, kripka, pistakarka, pistaribka, piistak, kostuk, hakk, träägel, sääger, piik, sitspiik, sitapiik, raudak, kuningas.
Kehamõõtmed	Pikkus enamasti on 3,5...8 cm, Kattegati väinas ja Vaikses ookeanis maksimaalselt 11 cm.
Kehamass	Kaalub enamasti 1,5...4 g.
Levik	Ogalikku leidub Atlandi ja Vaikse ookeani põhjaosades ning kogu Läänemeres. Eestis on levinud rannikuvetes kogu vabariigi piires, eriti massiliselt on teda Soome lahes ja Pärnu jões. Elab ka üksikutes järvedes, millest enamik on rannikul asuvad jäänukjärved ning ka Peipsi-Pihkva järves.
Arvukus	Rannikumeres esineb küllaltki massiliselt, vähesel määral Peipsis.
Elupaik ja -viis	On avaveelise eluviisiga merekala, kuid Eestis esineb peamiselt ranniku ja saarte läheduses. Üldiselt on ogalik paikne, kuid kudema suundub jõgede suudmealadele. Elab parves ja on päevase eluviisiga. Isased on kudemise ajal territoriaalsed. Talvituvad suurtesse parvedesse koondunult avavees.
Toitumine	Ogalikud on segatoidulised. Toituvad planktilistest vähikestest, putukatest, ussikestest, taimedest, ka kalamarjast ja kalamaimudest. Vastsed toituvad zooplanktonist.
Sigimine	Koeb aprilli lõpust juulini, vaikses ja madalas vees nii meres kui magevees. Kudemisel hõivab isane territooriumi ja kannab liivalohku taimeosi, kleepides need kokku lima ja neerupealsete eritisega. Õunasuurusesse kuhja puurib isane pesaõõnsuse. Ühte pessa koeb üks või mitu emast. Lõimetishoole on kõrgel tasemel: isaskala ventileerib marja kogu inkubatsiooni vältel ja hoolitseb vastsete eest ka peale nende koorumist. Marjatera läbimõõt on 1,5...1,7 mm ja marja hulk väike, vaid 200...1600.
Areng	Marja areng kestab 10 °C juures 7...10 päeva. Isane õhutab sel ajal marja rinnauimede liigutamise abil. 7 mm pikkuselt kooruvad vastsed viibivad pesas 4...6 päeva. Isasogalik hoolitseb nende eest veel ligikaudu 2 nädalat, kuni noored hakkavad ise toitu otsima. Ogalikud saavad suguküpseks 1 aasta vanuselt. Eluiga ulatub maksimaalselt 3...4 aastani, kuid paljudel juhtudel surevad ogalikud juba pärast esimest kudemist.
Koht ökosüsteemis	Ogalik on toiduks paljudele röövkaladele nagu ahven, koha, luts, lõhe, angerjas, haug ja paljude kalade toidukonkurent. Teada-tuntud kui teiste kalade marja hävitaja. Kalamajanduse seisukohalt on väikese tähtsusega prügikala, teda kasutatakse õngesöödana, sigade ja kanade toiduna ja kalajahu tootmiseks.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu looduskaitse alla.