Kiisk on küllaltki tüseda, külgedelt kergelt lamendunud kehaga kala. Pea on lühika ja ninamik tömp. Seljauimed on liitunud ja nii on kiisal üks pikk seljauim, mis eest on kõrgem ja väga ogaline ning tagant madalam. Ta on üsna väike kala, keskmine pikkus on 10...15 cm ja kaal 10...50 g. Iseloomulikuks võib veel pidada seda, et kiisa keha on kaetud märgatava limakihiga. Silmad on suured ja pungis. Kiiskade värvus on erinev, üldiselt on suuremad isendid märgatavalt tumedamad, kuid tavaliselt on seljal valdavad pruunikad-kollakad toonid tumedate täpikestega, küljed on hallikad-hõbedased ja kõht valkjas.
Kiisk võib elada nii mere- kui magevees. Eestis leidub teda paljudes järvedes ja mõnekümnes jões üle kogu vabariigi, välja arvatud Hiiumaal. Meres leidub arvukamalt Matsalu ja Pärnu lahes ja Väinameres. Kiisk tahab pehmet, peene liiva ja napi taimestikuga põhja ning madalamat vett. Kiisad tegutsevad veekogu põhjas suhteliselt paiksetes parvedes ja on aktiivsed hommikuti ja õhtuti.
Peamiseks toiduks on põhjast väljatuhnitavad selgrootud, kuid suuremat kasvu kiisad tarvitavad toiduks ka kalu. Lisaks sellele tarvitab kiisk innukalt ka teiste kalade marja.
Kiisa kudemisperiood on pikk - see algab kiiremini soojenevates veekogudes juba aprilli keskel ja võib kesta juuni lõpuni. Emane koeb oma marja liiva- või kivipõhjale või ka eelmise aasta taimestikule. Marja areng kestab 2...3 nädalat. Vastne lebab esimesed 3...4 päeva liikumatult põhjal, enne kui ujuma ja toituma hakkab. Noored kiisad toituvad peamiselt vee alumistes kihtidest hõljuvatest selgrootutest. Kiisk kasvab aeglaselt, kuid suguküpseks saab juba 1...2 aasta vanuselt. Eluiga võib küündida kuni 11 aastani. Kiisk võib heade elutingimuste korral muutuda mõnes järves massiliseks ja siis peetakse teda kahjulikuks kalaks, sest ta hävitab hinnaliste kalade marja ja söödavarusid.
Kiisa liha on maitsev ja seda süüakse peamiselt keedetult. Iidsetest aegadest on teada, et mitte ühestki kalast ei saa nii head uhhaad kui kiisast. Kiisk ei kuulu looduskaitse alla.
|
|
|
|