Jõesilm

Liiginimi eesti keeles Jõesilm
Liiginimi ladina keeles Lampetra fluvialis (L.)
Rahvapäraseid nimetusi Silm, silmus, nõgenool, sutt.
Kehamõõtmed Kehapikkus 17...49 cm. Isased on tavalised natuke kergemad ja lühemad kui emased. Kudemise ajal lüheneb kehapikkus umbes 10%.
Kehamass Kehamass 20...190 g, keskmiselt 60 g.
Levik Levinud Iirimaast, Šotimaast ja Lõuna-Norrast kuni Vahemere põhjaosani. Eestis tungib praktiliselt kõikidesse merega seotud jõgedesse ja ojadesse, eriti rohkesti Soome lahe ja Pärnu lahe piirkonnas. Tähtsaim ja kuulsaim silmujõgi on Narva jõgi.
Arvukus Keskmise arvukusega, seisund Eestis parem, kui Euroopas tervikuna.
Elupaik ja -viis Siirdekala. Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev. Täiskasvanud jõesilmud elavad parasiitset elu meres, vastsed, keda nimetatakse liivasonglasteks, elavad pehmetes jõesetetes. Kudemiseks valib jõgedes kiirevoolulised, liiva-, kruusa- või kivipõhjalised kohad kuni kümnete kilomeetrite kaugusel suudmest. Meres mitmekümne, kuni saja meetri sügavusel. Liigub öösiti, kusjuures eelistab väga pimedaid, kuuvalguseta öid.
Toitumine Jõesilmud on parasiidid- kinnituvad suulehtriga saaklooma (räim, kilu, meriforell, lõhe, säinas, tursk, meritint) külge, raspeldavad tema naha katki ja imevad kehamahlasid. Toituvad ka lagunevast lihast. Kudemisrände ajal ei toitu üldse. Vastsed toituvad vaid suvekuudel põhjasetetest ja ränivetikatest.
Sigimine Jõgedesse siirduvad silmud hilissuvest kuni järgmise aasta kevadeni. Koeb mai keskpaigast juuni keskpaigani, kui veetemperatuur on vähemalt 9...10 °C. Koelmud asuvad madalates, kiire vooluga kohtades, sügavusel 0,2...1,5m. Kudemiseks valmistab isane pesalohu, marja viljastamine on seotud paaritumismängudega (1 emase kohta 1...6 isast). Pesalohku heidetud marja ja niisa katab emane liiva ja kruusaga. Marjaterade hulk on 10...50 tuhat. Need on kergelt elliptilised, läbimõõt 0,9...1,1 mm.
Areng Viljastatud marjaterast koorub 2 nädala pärast vastne pikkusega 3...4 mm. Kollakasvalgeid, usjaid vastseid kutsutakse liivasonglasteks. Koorumisjärgselt liigub vastne pehme põhjaga jõe osasse, kus kaevub kuni 25 cm sügavusele setetesse.  Kasvab ja toitub ainult suvekuudel. 4...5 aasta pärast on jõesilm 8...14 cm pikkune. Seejärel toimub moone - tekivad silmad ja imilehter. Moone kestab suvest  järgmise kevadeni. Sel ajal kala ei toitu. Pärast moonet rändab merre, kus hakkab intensiivselt toituma. Meres elab ta 1...3 aastat, seejärel siirdub jõkke kudema. Sigib üks kord elus, pärast kudemist sureb. Eluiga seitse aastat.
Koht ökosüsteemis Röövtoidulisena suurt kalavarude vähenemist ei põhjusta, sest talle langevad ohvriks eeskätt haiged ja vigased kalad. Loodusliku vaenlasena on nimetatud saarmast. Töönduslikult hinnatud maitsva liha tõttu, mida röstitakse ja marineeritakse.
Ohustatus ja kaitse Arvukust on vähendanud sobilike kudemispaikade kadumine näiteks tammide ehitamise tõttu. Põlvkonnad erineva arvukusega olenevalt kudemisaegsest ja esimese vastseaasta veetemperatuurist ja veetasemest. Looduskaitse alla ei kuulu. Püük on keelatud 1. märtsist 30. juunini.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri