Jõesilm

Liiginimi eesti keeles Jõesilm
Liiginimi ladina keeles Lampetra fluvialis (L.)
Rahvapäraseid nimetusi Silm, silmus, nõgenool, sutt.
Kehamõõtmed Kehapikkus kuni 50 cm keskmiselt 30 cm. Isased on tavalised natuke kergemad ja lühemad kui emased. Kudemise ajal lüheneb isase pikkus 1/6, emasel kuni 1/4 võrra.
Kehamass Kuni 200 g, keskmiselt 60 g.
Levik Eestis tungib praktiliselt kõikidesse merega seotud jõgedesse ja ojadesse (eriti Soome lahe jõgedes, eeskätt Narva j.). Levinud kogu Lääne- ja Põhjamere vesikondades ja Vahemere lääneosas.
Arvukus Keskmise arvukusega.
Elupaik ja -viis Siirdekala. Erinevatel eluperioodidel on elupaik erinev. Kudemiseks valib jõgedes kiirevoolulised, liiva-, kruusa- või kivipõhjalised kohad (kuni kümnete km-te kaugusel suudmest). Meres mitmekümne, kuni saja meetri sügavusel. Liigub öösiti, kusjuures eelistab väga pimedaid, kuuvalguseta öid.
Toitumine Parasiit, röövtoiduline. Imilehtri abil puurib end ohvri (räim, kilu, meriforell, lõhe, säinas, tursk, meritint) külge, toitudes nende verest ja kudedest. Kudemisrände ajal ei toitu üldse. Vastsed toituvad põhjasetetest ja ränivetikatest.
Sigimine Koeb jõgedes mai keskpaigast juuni keskpaigani. Kudemiseks valmistab isane pesalohu, marja viljastamine on seotud paaritumismängudega (1 emase kohta 1...6 isast). Emaskala koeb selleks eelnevalt valmistatud lohku, mis peale viljastamist kaetakse kruusaga. Marjaterade hulk on 20000…25000. Need on kergelt elliptilised, läbimõõt 0,5…1,1 mm. Kudemiskoha sügavus on 0,2…1,5 m: Vee temperatuur peab olema stabiilselt vähemalt 9...10 °C.
Areng Areng on moondeline. Vastne koorub 2 nädalat peale viljastumist, on 3...4 mm, väheliikuv, kollakas, usjas. Koorumisjärgsel liigub vastne pehme põhjaga jõe osasse, kus kaevub kuni 25 cm sügavusele setetesse. Vastne on liivasonglane (varem peeti omaette perekonnaks). Kasvab ja toitub ainult suvekuudel. 4...5 a. pärast on jõesilm 8...14 cm pikkune. Seejärel toimub moone - tekivad silmad ja imilehter. Moone kestab suvest  järgmise kevadeni. Sel ajal kala ei toitu. Peale moonet ränne merre, kus hakkab intensiivselt toituma. Meres elab ta 1...3 aastat, seejärel siirdub jõkke kudema. Sigib üks kord elus ja peale kudemist sureb.
Koht ökosüsteemis Röövtoidulisena suurt kalavarude vähenemist ei põhjusta, sest talle langevad ohvriks eeskätt haiged ja vigased kalad. Loodusliku vaenlasena on nimetatud saarmast. Töönduslikult hinnatud maitsva liha tõttu, mida röstitakse ja marineeritakse.
Ohustatus ja kaitse Ohustada võib jõgede reostatus. Looduskaitse alla ei kuulu. Püük on keelatud 1. märtsist 30. juunini.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri