Ahven

Ahven on ilusa ja ereda värvusega, jässaka kehaga kala. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed tumedate püstvöötidega ning kõhuuimed ja pärakuuim erkoranžid. Värvus sõltub veekogust, tumeda veega rabajärvedes võib olla ahven peaaegu musta värvi. Kala suurus oleneb tema vanusest ja elupaigast. Pikkus võib olla kuni 35-40 cm ja kaal kuni 1-1,5 kg. Tavaliselt püütakse 20-25 cm pikkusi kalu.

Ahven on levinud peaaegu kogu Euraasias, Eestis väga laialdase levikuga. Elab enamuses Eesti järvedes, jõgedes, tiikides, lahtedes ja riimvees. Kuna ahven talub väga hästi happelist vett, siis võib ta elutseda ka rabajärvedes ja turbaaukudes. 

Suguküpseks saavad isased ahvenad 3 - 4 aastasena, emased kalad aasta hiljem. Kudemisperiood algab varakult pärast jääminekut, mil veetemperatuur on alles 6-8 °C. Tavaline kudemisaeg aprilli lõpp-mai. Emasahven heidab 5 sekundi jooksul välja marjalindi. Kohe on kohal ka isasahvenad, kes selle viljastavad. Emane jääb ligikaudu viieks tunniks marjalindi juurde ega lase sellele teisi kalu ligi. Ahvena kude on pikk, võrkja seinaga torujas marjalint, mis moodustub üksteisega ühenduses olevatest marjateradest ning on kinnitunud ühe otsaga veekogus olevatele puunottidele, veetaimedele või kividele. Tormide mõjul kanduvad need sageli tervelt või tükeldatult laiali. Kleepuvad marjalintide jupid takerduvad tihti veelindude jalgade külge, kes kannavad neid ka täiesti eraldatud veekogudesse ja laiendavad sel moel ahvena elupaiku. Marjastaadium kestab sõltuvalt temperatuurist 4 - 21 päeva. Koorunud ahvenahakatised elavad mõne päeva üksikult, seejärel koonduvad parvedesse ja alustavad avaveelist eluviisi.

Ahvenad võivad moodustada suuri, mõnikord kümnetesse meetritesse ulatuvaid hõredaid kogumeid. Kalad on seal üksteisest tavaliselt 0,3 - 0,5 meetri kaugusel. Õhtu eel hakkavad parved hõrenema ja kalad asuvad edasi-tagasi saagides nälga kustutama. Ahvenad toituvad maimueas zooplanktonist, juba 2-3 cm pikkusena haaravad teiste kalade ning liigikaaslaste vastseid. Täiskasvanuna jahivad kiiska ja särge, suurjärvedes tinti, rannikumeres ogalikku, luukaritsat ja räimemaime. Ahven on marjasöödik ning suurim liigikaaslaste õgija. Tänu suurele arvukusele ja laialdasele levimisele, on nad heaks toiduobjektiks paljudele kaladele ja merelindudele.

Inimene püüab ahvenat aastaringselt oma toidulauale. Väga maitsev ja hinnatud on suitsutatud ahven. Looduskaitse alla ei kuulu.