Lõhi

Lõhi on suur ja tugev kala, üks suurimaid röövkalu Läänemeres. Iseloomulikuks tunnuseks on rasvauim, mis asub seljauime taga sabauime lähedal. Keha külgedel asetsevad tähnid on põhiliselt X- tähe kujulised ning vaid mõni üksik neist asub küljejoonest allpool. Sabauim on märgatava sälguga. Isastel ilmub kudemise eel alalõuale konksutaoliselt kõverdunud moodustis, mis ei lase kalal suud täielikult sulgeda. Täiskasvanud lõhede  pikkus on  kuni 1 m ja mass kuni 10 kg. Maksimaalne pikkus võib ületada 1,5 m ja mass võib ulatuda 46 kg-ni.

Noored lõhed elavad algul jões, siis meres ja suguküpsuse saabumisel suunduvad tagasi oma sünnijõgedesse. Eestis on lõhejõed Vasalemma, Pirita, Rutja, Keila, Loobu, Kunda ja Pärnu jõgi ning Valgejõgi. Alates juulikuust suunduvad suguküpsed kalad merest jõgedesse.

Kudemine toimub tavaliselt oktoobris või novembris. Kudemiseks valivad kalad kiirevoolulise kärestikulise koha. Emane kaevab sabalöökidega veekogu põhja pesa ning katab selle pärast marjaheitmist kruusaga. Osa isendeid sureb pärast kudemist, kuna nad on nälginud ning kurnatud. Osa läheb merre, kuid väga vähesed koevad kaks või kolm korda.

Marja areng kestab ligikaudu viis kuud. Paari sentimeetri pikkused vastsed kooruvad varakevadel, kuid lahkuvad pesast alles kuu - pooleteise pärast. Noori lõhesid kutsutakse tähnikuteks nende ilusa erksa mustri tõttu. Nad veedavad jões üsna paiksena enamasti kaks aastat, toitudes putukavastsetest ja teistest selgrootutest. Selle ajaga kasvavad nad kuni kahekümne sentimeetri pikkuseks. Merre minekul eredad vöödid ning tähnid kaovad ja keha muutub hõbedaseks. Meres kasvavad lõhed kiiresti. Toiduks on peamiselt kilu ja räim ja jahitaktikaks on saakkala jälitamine.  Lõhed saavad suguküpseks tavaliselt mereelu kolmandal aastal ja rändavad oma sünnijõgedesse tagasi. Pulmarüüs lõhe keha tumeneb ning külgedele ja pähe ilmuvad punased ja oranzid tähnid.

Lõhi on väga maitsva ja väärtusliku lihaga. Looduskaitse alla ei kuulu.