Meriforell

Liiginimi eesti keeles Meriforell
Liiginimi ladina keeles Salmo trutta trutta (L.)
Rahvapäraseid nimesid Forell, iherus, lõhi (lõhega ühine üldnimetus), norjas, taimo.
Kehamõõtmed Tavaliselt 30...70 cm, suurimad isendid kuni 110 cm.
Kehamass Tavaliselt 1...5 kg, maksimaalselt 18 kg.
Levik Levinud kogu Euroopa rannikul Portugalist põhja pool kuni Murmanskini, Läänemeres kõikjal, Eestis tungib enamikku merresuubuvatest jõgedest.
Arvukus Läänemeres on sage.
Elupaik ja -viis Siirdekala, kudema suundub merest jõgedesse. Meres sooritab piiratud rändeid Läänemere piires, vajab külma ja hapnikurikast vett, kuid jõgedes talub ka pruuni ja veidi hapukat jõevett. Elab üksikuna, on päevase eluviisiga.
Toitumine Jõgedes toituvad noored meriforellid koorikloomadest ja putukavastsetest, lähevad ruttu üle röövtoidule, esineb ka kannibalismi. Lisaks toituvad lõhemarjast, vihmaussidest, võib alla neelata isegi konna. Meres on põhitoiduks kalad.
Sigimine Kudemisränne jõgedesse algab juba augustis, koeb oktoobris-novembris, kui veetemperatuur on langenud 4...6 kraadini. Kudemiseks valib kruusased ja allikalised kohad, isane kaitseb kudemisterritooriumi. Partnereid vahetab harva. Mari koetakse emasforelli poolt kaevatud lohku, ning kaetakse peale viljastamist kruusaga. Marjaterade hulk 4...8 tuhat, läbimõõt 5,6 mm.
Areng Inkubatsioon kestab 4...4,5 kuud, vastsed kooruvad aprillis-mais. Jões elavad forellid 2 (harva kuni 4) aastat, seejärel, 11...14 cm pikkustena rändavad merre. Merre laskumine toimub märtsist maini. Meres elavad 2...3 aastat, enne kui suunduvad esmakordselt jõkke kudema. Ligi 30 % meriforellidest suundub kudema kodujõkke. Meriforell elab keskmiselt 10 aastaseks, vanim leitud isend on olnud 19 aastane.
Koht ökosüsteemis Meriforell on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu. Varusid püütakse suurendada kunstlikult marja inkubeerimisega ning vastsete ja maimude kasvatamisega kalakasvandustes. Püügia alammõõt 50 cm.
Ohustatus ja kaitse Meriforelli ohustab kudemispaikade hävimine, jõgede tõkestamine tammidega, metsa- ja võsaraie ning mullatööd jõgede kallastel, samuti röövpüük triivõngede ja -võrkudega. Püük on täielikult keelatud 1. septembrist 30. novembrini.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti kalade süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate kalade liiginimekiri