Säga

Säga on meie jõgedes ja järvedes elavatest kaladest üks suuremaid. Arvatakse, et ta võib meil kasvada kuni 2,5 m pikkuseks ja kaaluda kuni 100 kg. Soojematel aladel on nad veel tublisti suuremad. Tavaliselt on sägad siiski mitu korda väiksemad. Säga värvus on kõhu ja seljapoolel erinev. Selg on tumehall, helehallilt marmoreeritud, pealagi ühtlaselt mustjashall, küljed kollakad, tumedate laikudega, kõht valge. Säga tohutult suured, väikeste teravate hammastega  lõuad reedavad tema iseloomu, nimelt on see kala väga ablas röövel süües endast väiksemaid kalu, konni, tigusid, veelinde ja vahel ka liigikaaslasi. On olnud juhuseid, kus säga on rünnanud vees ujuvaid koeri ja isegi inimest. Silmad on koguka kala kohta väikesed ja paiknevad suunurkadest veidi kõrgemal. Kummaski suunurgaspaikneb lihaval ülahuulel üks pikk tugev poise, alalõual kaks paari lühikesi poiseid. Nahk on soomusteta, paks ja limane. Selja eesosas on väike seljauim, pärakuuim on pikk ja puutub kokku sabauimega.

Säga või kohata Euroopa jõgedes ja järvedes, Eestis on ta levila põhjapiiril. Elupaigaks valib säga mudase põhjaga jõe või järve sügavamad paigad, kus ta puurontide vahel, kaldauuretes või tammide lähedal konutab ning saaki varitseb. Kui meelepärane suutäis silmapiirile ilmub, imeb säga ohvri koos veega suhu. Kui saakkala juhtub olema suurem ja tugevam, rabeleb ta veel hulk aega säga maos, nii et läbi kõhunaha on seda näha.

Kudma saab säga hakata alles siis, kui vesi on soojenenud vähemalt kuni 20 °C. Isane säga ehitab tagasihoidliku pesa veetaimede vahele, mida ta kuni väikeste vastsele koorumiseni valvab. Ta teeb iga paari kolme minuti järel pesa kohal paar tiiru, tuues pessa värsket vett ja kontrollib samal ajal, kas marjaröövleid pole lähenemas. Väikesed sägad ujuvad vilkalt ringi ning toituvad esialgu ussidest ja putukatest. Nad kasvavad väga kiiresti, olles aastaselt kuni 20 cm ja kümneaastaselt üle 1 m pikkused.

Inimene hindab säga õrna liha ja rasva pärast, Eestis on aga säga püük keelatud ja ta on looduskaitse all.