Koha

Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa pea ja terava ninaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Esimesel seljauimel on ogakiired. Seljalt küljejooneni on koha rohekas- kuni tumehall, tumedate püstvöötidega, kõhualune on valge. Eestis elutseb teda kõige rohkem Peipsis ja Võrtsjärves ning osades Lõuna- ja Kagu-Eesti järvedes.

Kohad on elupaiga suhtes valivad - nad elutsevad nn. kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikka veega, väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga. Samal ajal on aga oluline, et vesi oleks soe ja hapnikurikas. Kohad tegutsevad ja püüavad saaki ainult öösiti ning veekogu põhja lähedal. Röövkalana langevad talle saagiks enamasti peipsi tindid, ahvenad, kiisad ja särjed.

Soojätkamine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 1...3 m sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse ning toimuvad pulmamängud. Paar ujub kudemisplatsil 1...2 ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Kudemine toimub tavaliselt päikesetõusul. Isaskala puhastab kudemiseks väljavalitud platsi mudast ja prahist ning kaevab sinna pesalohu. Vastandina tormakale pulmamängule, on kudemine vaikne ja tähelepandamatu tegevus. Peale kudemist emane koha lahkub, isase osaks jääb aga lõimetishoole: ta valvab arenevat marja ning koorunud vastseid. Isaskoha õhutab pesas olevat marja rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö ta midagi. Omapead jäetud mari on määratud hukkumisele - see kas süüakse ära või läheb hallitama ja kattub mudaga. Vastsed kooruvad 3...10 päeva pärast ning toituvad esimesel elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga juba üle röövtoidule.

Koha on hinnatud püügikala maitsva liha ja kiire kasvu pärast. Täiskasvanud kala pikkus võib ulatuda rohkem kui poole meetrini ja kaal ligi 5 kiloni. Kohavarud on Eestis kahanenud intensiivse püügi tõttu. Väidetavalt on koha suhteliselt tuim kala. Kui on õnnestunud ta konksu otsa meelitada, laseb ta end vabalt õngega kuivale tõmmata, avaldamata mingit vastupanu. Traalpüügil aga klammerdub ta lõugadega kangekaelselt traaliseinale, kuigi vabadusse pääsemiseks tasuks ainult suu avada. Varude suurendamiseks on järvedesse paigaldatud kunstkoelmuid ning vastseid ja maime kunstlikult kasvatatud. Looduskaitse alla ei kuulu.