Koha
Koha on pikliksüstja kehaga, kitsa ja
teritunud peaga kala. Suust paistavad 4 teravat kihva. Värvuselt
on koha rohekas- kuni tumehall, kõhualune on puhasvalge. Eestis
elutseb ta ainult Peipsis ja Võrtsjärves ning osades Lõuna- ja
Kagu-Eesti järvedes.
Kohad on elupaiga suhtes valivad - nad
elutsevad nn. kohajärvedes, mis peaksid olema toitainerikkad,
väikese vee läbipaistvusega ja eelistatult kivise põhjaga.
Samal ajal on aga oluline, et vesi oleks soe ja hapnikurikas. Kohad tegutsevad ja püüavad saaki ainult
öösiti ning veekogu põhja lähedal. Röövkalana langevad
talle saagiks enamasti peipsi tindid, ahvenad, kiisad ja särjed.
Soojätkamine võetakse ette mai lõpus või juuni alguses, kui
vesi on juba piisavalt soe. Koelmuteks on kõva põhjaga, 2...3 m
sügavused veekogu osad. Kudemisel võtavad kohad end paaridesse
ning toimuvad pulmamängud. Paar ujub kudemisplatsil 1...2
ööpäeva ringi, tekitades tugevat veepladinat. Kudemine toimub
tavaliselt päikesetõusul. Isaskala puhastab kudemiseks
väljavalitud platsi mudast ja prahist ning kaevab sinna
pesalohu. Vastandina tormakale pulmamängule, on kudemine vaikne
ja tähelepandamatu tegevus. Peale kudemist emane koha lahkub,
isase osaks jääb aga lõimetishoole: ta valvab arenevat marja
kuni vastsete koorumiseni. Isaskoha õhutab pesas olevat marja
rinnauimede liigutamise abil, kõrvaldab pesast prahti ja muda
ning ajab minema marjavargaid. Kogu valvepidamise ajal ei söö
ta midagi. Omapead jäetud mari on määratud hukkumisele - see
kas süüakse ära või läheb hallitama ja kattub mudaga.
Vastsed kooruvad 7...10 päeva pärast ning toituvad esimesel
elusuvel peamiselt planktonist, sama aasta sügiseks lähevad aga
juba üle röövtoidule.
Koha on hinnatud püügikala maitsva liha
ja kiire kasvu pärast. Täiskasvanud kala pikkus võib ulatuda
rohkem kui poole meetrini ja kaal ligi 5 kiloni. Kohavarud on
Eestis kahanenud intensiivse püügi tõttu. Kahjuks on koha
suhteliselt tuim kala, kes on kergesti püütav. Ta laseb end
vabalt õngega kuivale tõmmata, avaldamata mingit vastupanu.
Traalpüügil aga klammerdub ta lõugadega kangekaelselt
traaliseinale, kuigi vabadusse pääsemiseks tasuks ainult suu
avada. Varude suurendamiseks on järvedesse paigaldatud
kunstkoelmuid ning vastseid ja maime kunstlikult kasvatatud.
Looduskaitse alla ei kuulu.