Roosärg on ilusa välimusega kala. Tema keha on
kuldkollase läikega ja üsna kõrge. Selg on kalal pruunikashall, silma
vikerkest oranžikaskollase värvusega. Iseloomulikuks on uimede
intensiivne oranžikaspunane värvus, vaid rinnauimed on veidi
kahvatumad. Kudemisajal on isastel peas ja seljal helmeskate.
Euroopas on roosärg levinud kuni Uuraliteni (v.a. Kreeka, Lõuna-Itaalia, Pürenee poolsaar, Põhja-Sotimaa, Skandinaavia põhja- ja keskosa). Samuti Kaspia mere lõunarannikul, Kaukaasia ja Väike-Aasia, Lõuna-Soome, Laadoga ja Oneega lõunaosas. Põhja-Jäämere vesikonnas puudub. Läänemeres on levinud vaid lõunaosa riimveelises rannavees. Eestis on roosärg levinud peamiselt Kagu-Eestis. Hiiumaal ja Ida-Saaremaa järvedes, samuti ka enamikes Põhja-Eesti järvedes puudub.
Roosärg on mageveekala, kes suudab elada ka madala soolsusega vees. Toiduks on roosärjele noored taimevõrsed, rohevetikad, putukavastsed, meelsasti sööb ka vesikupu lehtede alumistelt külgedelt limuste kudu ja seda toimingut saadavad iseloomulikud lirtsuvad helid. Toitub enamasti hommikul ja õhtul.
Elupaikadena eelistab vansjõgesid, läbivoolujärvi ja tiike, nende taimestikurikkaid osi. Kudema hakkavad roosärjed aprillist juuli keskpaigani, kui veetemperatuur on 17...19 °C. Roosärje kudemispaikadeks on taimedest saared, nende puudumisel koeb rohelistele taimedele. Talvel on neil üsna pikk taliuinak, mille vältel nad ei toitu ning liiguvad ka väga vähe. Roosärje liha on lahja (rasvasisaldus tema kudedes on vaid 0,07%) ja kehva maitsega. Töönduslik tähtsus väike.