| Liiginimi eesti keeles | Raudkull |
| Liiginimi ladina keeles | Accipiter nisus (L.) |
| Rahvapäraseid nimesid | Kanakull, kull, lehvitaja |
| Kehamõõtmed | Peaaegu haki suurune. Üldpikkus 28...38 cm, tiiva pikkus isaslinnul 19...21 ja emaslinnul 22...25 cm, |
| Kehamass | Isaslinnul 120...160 ja emaslinnul 225 - 320 grammi. |
| Levik | Raudkull on levinud Euraasia ja Loode-Aafrika metsatundra-, metsa-, metsastepi- ja vahemerelises vööndis. Eestis on raudkull üldlevinud haudelind. |
| Arvukus | Meil tavaline haudelind, kelle arvukus viimasel ajal on langema hakanud. Praegusel ajal arvatakse Eestis pesitsevat 1000…2000 paari raudkulle. |
| Elupaik ja -viis | Elupaigana eelistab tihedaid okaspuunoorendikke ja võsametsi, mis vahelduvad lagendikega. Elutseb ka kuuse-segametsades, lodumetsades, kuusikutes ja rabamännikutes. |
| Ränne | Raudkull on nii paiga-, hulgu-, kui ka rändlind. Vanalinnud jäävad paikseteks, nooremad otsivad endale sobiliku elupaiga kas lühemat või pikemat maad läbides. Esineb nii kevadine kui sügisene läbiränne. |
| Toitumine | Toitub värvulistest, laanepüüdest, pasknääridest, hiirtest, konnadest, sisalikkudest ja ka kodukana poegadest. |
| Pesitsemine | Pesaks kasutab vareslaste või oravate vanu pesi, neid oma vajaduste kohaselt ümber kohendades. Munemist alustab raudkull aprilli lõpul, mai alguses. Kurnas on 4...5, harva 3...6 valget ümarat muna. |
| Areng | Pojad kooruvad juuni keskel ja lennuvõimestuvad kuu hiljem. Pesakond jääb kokku kuni augustini. |
| Koht ökosüsteemis | Väikse kiskjana on talle ohtlikud kõik suuremad kullilised, eriti kanakull. Kuna ta on kiskja, ohustavad teda ka mitmesugused põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid. |
| Ohustatus ja kaitse | Raudkull kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. |
|
|
|