Liiginimi
eesti keeles |
Raudkull |
Liiginimi
ladina keeles |
Accipiter
nisus (L.) |
Rahvapäraseid
nimesid |
Kanakull,
kull, lehvitaja |
Kehamõõtmed |
Peaaegu
haki suurune. Üldpikkus 28...38 cm, tiiva pikkus
isaslinnul 19...21 ja emaslinnul 22...25 cm, |
Kehamass |
Isaslinnul
120...160 ja emaslinnul 225 - 320 grammi. |
Levik |
Raudkull
on levinud Euraasia ja Loode-Aafrika metsatundra-,
metsa-, metsastepi- ja vahemerelises vööndis. Eestis on
raudkull üldlevinud haudelind. |
Arvukus |
Meil
tavaline haudelind, kelle arvukus viimasel ajal on
langema hakanud. Praegusel ajal arvatakse Eestis
pesitsevat 1000…2000 paari raudkulle. |
Elupaik
ja -viis |
Elupaigana
eelistab tihedaid okaspuunoorendikke ja võsametsi, mis
vahelduvad lagendikega. Elutseb ka kuuse-segametsades,
lodumetsades, kuusikutes ja rabamännikutes. |
Ränne |
Raudkull
on nii paiga-, hulgu-, kui ka rändlind. Vanalinnud
jäävad paikseteks, nooremad otsivad endale sobiliku
elupaiga kas lühemat või pikemat maad läbides. Esineb
nii kevadine kui sügisene läbiränne. |
Toitumine |
Toitub
värvulistest, laanepüüdest, pasknääridest, hiirtest,
konnadest, sisalikkudest ja ka kodukana poegadest. |
Pesitsemine |
Pesaks
kasutab vareslaste või oravate vanu pesi, neid oma
vajaduste kohaselt ümber kohendades. Munemist alustab
raudkull aprilli lõpul, mai alguses. Kurnas on 4...5,
harva 3...6 valget ümarat muna. |
Areng |
Pojad
kooruvad juuni keskel ja lennuvõimestuvad kuu hiljem.
Pesakond jääb kokku kuni augustini. |
Koht
ökosüsteemis |
Väikse
kiskjana on talle ohtlikud kõik suuremad kullilised,
eriti kanakull. Kuna ta on kiskja, ohustavad teda ka
mitmesugused põllumajanduses kasutatavad
taimekaitsevahendid. |
Ohustatus
ja kaitse |
Raudkull
kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. |