Raudkull

Liiginimi eesti keeles Raudkull
Liiginimi ladina keeles Accipiter nisus (L.)
Rahvapäraseid nimesid Kanakull, kull, lehvitaja
Kehamõõtmed Peaaegu haki suurune. Üldpikkus 28...38 cm, tiiva pikkus isaslinnul 19...21 ja emaslinnul 22...25 cm,
Kehamass Isaslinnul 120...160 ja emaslinnul 225 - 320 grammi.
Levik Raudkull on levinud Euraasia ja Loode-Aafrika metsatundra-, metsa-, metsastepi- ja vahemerelises vööndis. Eestis on raudkull üldlevinud haudelind.
Arvukus Meil tavaline haudelind, kelle arvukus viimasel ajal on langema hakanud. Praegusel ajal arvatakse Eestis pesitsevat 1000…2000 paari raudkulle.
Elupaik ja -viis Elupaigana eelistab tihedaid okaspuunoorendikke ja võsametsi, mis vahelduvad lagendikega. Elutseb ka kuuse-segametsades, lodumetsades, kuusikutes ja rabamännikutes.
Ränne Raudkull on nii paiga-, hulgu-, kui ka rändlind. Vanalinnud jäävad paikseteks, nooremad otsivad endale sobiliku elupaiga kas lühemat või pikemat maad läbides. Esineb nii kevadine kui sügisene läbiränne.
Toitumine Toitub värvulistest, laanepüüdest, pasknääridest, hiirtest, konnadest, sisalikkudest ja ka kodukana poegadest.
Pesitsemine Pesaks kasutab vareslaste või oravate vanu pesi, neid oma vajaduste kohaselt ümber kohendades. Munemist alustab raudkull aprilli lõpul, mai alguses. Kurnas on 4...5, harva 3...6 valget ümarat muna.
Areng Pojad kooruvad juuni keskel ja lennuvõimestuvad kuu hiljem. Pesakond jääb kokku kuni augustini.
Koht ökosüsteemis Väikse kiskjana on talle ohtlikud kõik suuremad kullilised, eriti kanakull. Kuna ta on kiskja, ohustavad teda ka mitmesugused põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid.
Ohustatus ja kaitse Raudkull kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri