| Liiginimi eesti
keeles |
Kõrkja-roolind |
| Liiginimi ladina
keeles |
Acrocephalus
schoenobaenus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kõõrikalind, roorääk,
pilliroolind |
| Suurus |
Kehapikkus 11,5-13 cm, tiibade siruulatus
19 cm, kaal 10-14 g. |
| Levik |
Levinud üle kogu Eesti, vastavalt
sobivate pesitsuspaikade olemasolule. Üldiselt on liigi levikualaks
Euroopa, Põhja-Aafrika ja läänepoolne Aasia. Talvitusalad asuvad
Aafrikas, Sahara kõrbest lõunas. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 100
000 - 150 000 paari.
|
| Elupaik ja -viis |
Roogu kasvanud järved, põõsasniidud ja
sood. Eriti seotud pajupõõsastikega. Põõsasluhtadel ning veekogude
ja kraavide kaldavõsas on dominantliigiks. Päevase eluviisiga. |
| Ränne |
Rändlind, kes saabub enamasti aprilli
lõpus-mai alguses, läbiränne kestab juuni alguseni. Enamik linde
lahkub augustis, mil toimub ka põhjapoolsete haudelindude läbiränne. |
| Toitumine |
Putuktoiduline. Sügise poole toitub
vähesel määral ka marjadest. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa ehitatakse
tavaliselt maapinnale kõrgesse rohtu, tarnamättale, pajupõõsasse
või selle alla. Pesamaterjaliks on rohukõrred, tarnakulu ja muu
kaldataimestiku aines. Maapinnale rajatud pesa on tassikujuline.
Kurni võib leida juunikuu jooksul. Täiskurnas on 4-6 muna. Munad
on valkjad, tihedasti kirjatud hallikate või pruunide täppidega.
Haudevältus 12-14 päeva. Haub peamiselt emalind. Pojad on
pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Poegi toidavad
mõlemad vanalinnud.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all, kuid arvukus on mõnevõrra vähenenud. Rahvusvaheliste
ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid samuti langeva
arvukusega. Suuremaid arvukuselangusi Euroopas on seostatud
põuaperioodidega talvitusaladel Aafrikas.
|