Tiigi-roolind

Liiginimi eesti keeles Tiigi-roolind
Liiginimi ladina keeles Acrocephalus scirpaceus
Rahvapäraseid nimesid Ei ole teada.
Suurus Kehapikkus 12,5-14 cm, tiibade siruulatus 17-19 cm, kaal 9-15 g.
Levik Pesitsevad Euroopas, Lähis-Idas ja Kesk-Aasias. Levila põhjapiiriks on Skandinaavia keskosa. Talvituvad troopilises Aafrikas. Levinud üle kogu Eesti, vastavalt sobivate pesitsuspaikade olemasolule.
Arvukus Eestis pesitseb 10 000 - 20 000 haudepaari.
Elupaik Eelistatud elupaikadeks on veekogude ääres asuvad roostikud, mis võivad olla pajupõõsaste või tarnadega läbikasvanud. Samuti elavad pajupõõsastikes ja viljapõldudel.
Ränne Rändlind, kes saabub Eestisse tavaliselt mai keskel, harvadel üksikjuhtudel ka varem. Lahkub augusti teises pooles või septembri alguses.
Toitumine Toiduks on mitmesugused putukad, ämblikud, teod ja limused, sügisel ka marjad.
Pesitsemine Pesapaiga valib ja pesa ehitab emaslind. Pesa asub roovarte vahel kuni 1 m kõrgusel ja koosneb peentest roovartest, nende pähikutest, rohukõrtest ja hundinuialehtedest. Muneb juuni keskel 3-6 rohekate laikude ja mustjate täppidega kirjatud valkjat muna, järelkurni ja tõenäoliselt teist munakurna võib leida juuli lõpul ja augustis. Hauvad mõlemad vanalinnud 11-14 päeva. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Poegade toitmisel on emaslind aktiivsem.
Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all. Liik on nii Eestis kui ka globaalsete hinnangute järgi soodsas seisundis. Mõnevõrra ohustab neid elupaikade hävimine.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri