You need Plug-In support

Karvajalg-kaku häälitsus

 

Karvasjalg-kakk

Karvasjalg-kakk on väike, rästasuurune röövlind suure ümmarguse peaga. Tema selg ja tiivad on pruunid heledate laikudega ja rind ning kõht heledad pruunide laikudega. Saba on samamoodi altpoolt hele ja pealtpoolt tume. Tema nägu näeb välja nagu küliliipööratud hall kaheksa, mille rõngaste keskel asuvad kollased silmad ja mille keskkoha all asub kollane nokk. Kakk on oma nime saanud selle järgi, et tema varbad on sulgedega kaetud ja tunduvad karvastena.

See liik on levinud kogu põhjapoolkera okas- ja segametsade vööndis, samuti mõnes mäestikus, näiteks Alpides. Teda võib kohata eelkõige suuremates metsades, kuid harva on ta elukohaks valinud ka mõne üksiku metsatuka või pargi. Kakk vajab pesapaigaks mõnda õõnsust ja sageli on selleks mõne musträhni mahajäetud pesa. Kui pesa endine omanik peaks ka välja ilmuma, ei tehta sellest erilist probleemi, sest kakk on rähnist igal juhul üle ning elupaik endistele omanikele tagastamisele ei kuulu.

Isane kakk hakkab sobivat pesapaika otsima talve lõpus. Selle leidnud, kraabib ta pesaõõnsuse põhja väikese lohu, viib sinna püütud saaki ning alustab emase meelitamiseks laulmist. Enamasti toimub see aprillis-mais. Kui huvitatud emane saabub, lendab isane pesakoha juurde. Tõsisema huvi korral vaatab emane pesa üle ja kui see talle meeldib, siis jääb paigale. Sellest ajast alates toidab isane emaslindu. Pärast paaritumist muneb emane 3-6 muna. Haudumine algab esimese muna munemise järel ja kestab 26-29 päeva. Haub ainult emaslind. Pojad kooruvad munemise järjekorras, silmad avanevad neil 10 päevaselt. Emane toidab poegi saagist rebitud tükkidega kuni nad on piisavalt suured, et tervet saaki neelata. Pojad lahkuvad pesast 30-32 päevaselt ja püsivad pesa lähistel umbes ühe nädala, kuid vanemad hoolitsevad poegade eest veel 4-6 nädalat pärast pesast lahkumist. Tavaliselt kasvatatakse suvel üles üks pesakond, vahel harva ka kaks.

Karvasjalg-kakk on looduskaitse all ja kuulub II kaitsekategooriasse.